Kogu ratsutamismaailm on šokis ühe ratsakooli otsusest taas alustada koostööd inimesega, kes 2020. aastal viidi sama kooli territooriumilt minema käed raudus – lapse seksuaalse väärkohtlemise eest.
Vabanduste karussell
Järgnenud vabandused on olnud õõvastavad. Kõigepealt eneseõigustus: jutt “asendamatust raudvarast”. Seejärel PR-vabandus, kus vabandatakse klientide ees, aga ei öelda sõnagi kaastunnet ohvritele, kes on selle treeneri käe all 30 aastat kannatanud. Ja siis teleintervjuu, kus teatatakse: “Tänase informatsiooni valguses polnud see hästi läbi mõeldud otsus.” Vabandage väga, milline info eile teieni jõudis? Kohtuotsus on 5,5 aastat vana. Te lihtsalt jäite vahele.
Minu teekond algas just selle inimese käe all
90ndate lõpus olid 15-aastased täiesti “okei saak” 30-aastastele meestele. Täna, oma laste kasvamist jälgides, mõistan ma: see ei ole võrdne suhe, see on võimu kuritarvitamine. Ma olin selles “kokkuhoidvas kambas”, mille eest teda kiidetakse. Tahate teada, mille alusel need kambad töötasid?
Hirm, kadedus ja soosingust ilmajäämine. Meie trennid algasid murega: kas treener on rahul? Kas ma saan hobuse, kellega ma hakkama saan? Kui olid “tubli”, siis said. Kui ei, siis said hobuse, kellega treener teadis, et sul head trenni ei tule. Ma ei julgenud aastaid oma hobustega maastikusõite nautida, sest minu esimene sõit lõppes ränga kukkumisega ja sõimuga, et ma ei saanud taltsutatud 4 aastat värskelt Lätist toodud hobust. Ma olin selleks hetkeks ratsutanud 3 kuud. See pole “raudvara”, see on ohtlik ebakompetentsus.
Meie vaba aeg tallis
See möödus treeneriga, kes rääkis meile oma romantilistest vallutustest, surus tüdrukud pikali, et neile “kõhublurri” teha, algatas veesõdasid, et tüdrukud märjad särgid seljast võtaks ja rinnahoidjate väel oleksid, ostis meile alkoholi ning normaliseeris pildituks joomist.
Kas see on õhustik, kuhu teie oma lapsed treenima saadaksite?
Ma ei arva, et inimestel tuleks peale karistuse kandmist võtta võimalus teenida elatist. KUID! Lubada selline inimene tagasi keskkonda, kus ta kuriteod sooritas, on lubamatu. Jutt järelevalvest on ajuvaba – manipulaator leiab alati tee oma uue ohvrini.
Mul on siiralt kahju, et ma pole suutnud sellest varem rääkida. Ehk oleks minu sõnad hoidnud ära mõne uue ohvri kannatused. Kuid nüüd sai piir täis. Ma ei vaiki enam. Ma loodan, et minu sõnad hoiavad nende rahu, kes ise veel ei suuda tõde välja öelda.
Hoidke see mees ratsaspordist eemale. Ta on kaotanud õiguse selles maailmas töötada. Tema käe läbi on hävitatud paljude naiste elud ja paljude andekate õpilaste soov alaga tegeleda. Me ei vaja selliseid inimesi siia sporti.