Tartus toimus 25. septembril esimene Rahvusvaheline Hippoteraapia ja Erivajadustega Inimeste Ratsaspordi Seminar, kus osalesid Eesti, Soome, Läti ja Leedu mõlema valdkonna spetsialistid.
Seminari korraldajate, Eesti Ratsaspordi Liidu, Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi ja Luunja Ratsaspordi Sõprade Seltsi, ühine eesmärk oli kaardistada ratsutamisteraapia ja para-ratsutamise hetkeolukord lähiriikides ning sõlmida rahvusvahelisi kontakte. Kokku osales Tartu seminaril 18 esindajat Eestist ja kolmest välisriigist.
Toimunud seminar oli otseseks jätkuks augustis Luunja Karika ajal toimunud erivajadustega laste ratsutamisvõistlusele, kus koostöös ratsutamisterapeutide ja erivajadustega inimeste ratsutamistreeneritega toimus kahe võistlusalaga emotsionaalne spordivõistlus.
Tartu seminari kõige sisukama ettekandega esinesid Soome kolleegid, kus ratsutamisteraapia ja para- ratsutamisega on tegeletud juba alates 90ndate lõpust. Naaberriigist olid kohale tulnud nii Soome Ratsaliidu, Soome Ratsutamisterapeutide Seltsi kui ka Ypäjä kooli esindajad. Kuna Soomel on antud valdkonnas pikad traditsioonid ning aastaid on tehtud populariseerimis- ja teadvustustööd, siis on sealne süsteem väga hästi arenenud. Koostöös Ypäjä kooliga toimub ratsutamisterapeutide ja erivajadustega inimeste ratsutamisinstruktorite koolitamine, on olemas toimivad erialaliidud ning teenused on osaliselt või täielikult riigi poolt toetatud. Pildil Sanna Mattila-Rautiainen.
Ratsutamisteraapia ja para- ratsutamise olukorrast Eestis rääkis ratsutamisterapeut Liina Raus, kes andis ülevaate Eestis toimunud vastavate spetsialistide koolitustest (2005- 2006), valdkonna hetkeseisust ning arengusuundadest.
Läti esindajad rääkisid ratsutamisteraapiast peamiselt Jurmala rehabilitatsioonikeskuse näite varal ning Läti Ratsaliidu esindaja tegi ülevaate para-ratsutamisest. Leedu presentatsioon oli üles ehitatud Seduva Gümnaasiumi erivajadustega laste ratsaspordi treenerite kogemustele ning jutu illustreerimiseks oli videonäide.
Liina Raus
Kahjuks jäid saabumata Venemaa esindajad, kuid nende poolt saadetud esitlus andis siiski kõigile osalejatele üldise ülevaate Venemaal ja Pihkva oblastis toimuvast ja valdkonnaga tegelevatest peamistest organisatsioonidest. Palju tähelepanu pälvis Vaikla Ratsakeskuse esindaja Aleksander Dubrovi kommentaar Leningradi oblasti olukorrast oma kogemustele tuginedes. Tähelepanuväärne on, et Vaiklas pakutakse koostöös Jõhvi rehabilitatsioonikeskusega klientidele ratsutamisteraapiat ning tegeletakse laps-narkomaanide rehabilitatsiooniga.
Päeva lõpus arutati ühiselt peamiste hippoteraapia ja para-ratsutamise põhimõistete üle ning leiti, et kuigi peamiste mõistete osas ollakse ühisel arusaamisel, siis edasise koostöö kergendamiseks vajavad need siiski kirjalikku lahti defineerimist. Viimasena pandi paika koostöökohad ning edaspidised tegevused. Üheskoos püütakse tegeleda ala arendamisega korraldades praktilisi koolitusi ja võistlusi. Tartu seminar võiks kujuneda igaaastaseks kooskäimisekohaks. Täpsemat infot toimunud seminari kohta saab Eesti Ratsutamisteraapia Seltsist ja ratsaliidust.