Eile Kurtnas aset leidnud Eesti noorte sporthobuste ülevaatuste finaali hindasid Kristi-Liis Koppel Eestist, Lars Berglund Rootsist ja Hendrik Jan Nijhof Hollandist. Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimehe Raigo Kollomi sõnul oli tegemist ühe õpetlikuma ülevaatusega, mis seni korraldatud.
"Üheaegselt olid kohal kaks väga tõsist kohtunikku, kel on väga pikaajalised kogemused hobuste hindamisel ja kasvatamisel," kommenteeris Kollom. "Nijhof seeniori näol on tegemist kuulsa Hollandis asuva Nijhofi kasvanduse omanikuga, Lars Berglund aga on aastaid hinnanud USAs kasvatatavaid rootsi soojaverelisi hobuseid ning on ka ise väiksemat sorti hobusekasvataja."
Parima Eestis sündinud hobuse tiitli pälvis 3-a mära CSENIA, kasvataja A. Kallaste, omanik Martiina Ojasaar.
BEST IN SHOW 2011 auhind läks 3-a täkule DAYTON, kasvataja Holland, omanik Grundar Timber OÜ. Kokku hinnati 5 2a mära, 7 2a täkku, 8 3a mära ning ka 8 3a täkku.
Dayton. Foto: http://seljametsatall.com/
Nijhofi kasvanduses elutseb umbes 600 hobust, omaniku näol on tegemist suure praktikuga, kelle kasvatatud on mitmeid maailma esikümnesse kuuluvaid sugutäkke nagu Voltaire, Burggraaf, Concord, Eldorado, Spartacus, Clinton jt. Nijhofi kasvanduse täkkudega paaritatakse maailmas ligikaudu 2400 mära aastas.
Berglundi näol on samuti tegemist suure kogemustepagasiga kohtunikuga, kes, nagu Nijhofki, on Eestis varem hindamas käinud. "Ta ilmselt meeldib kõrvaltvaatajale rohkem kui Nijhof, kuna selgitab vaatajaile hindamisprotsessi väga arusaadavalt ja hästi," selgitas Kollom.
Nijhofi põhiliste märkustena tõi Kollom välja mitmeid punkte. Esiteks märasid ja täkke tuleb hinnata üsnagi erinevalt – märade puhul tuleb eelkõige otsida laitmatut tervist ja eksterjööri, täkkudes aga peab olema midagi erakordset, keskpärasusega ei saa leppida. Teiseks rõhutas ta täisverelise liini kasutamist aretustöös. Nijhof pööras ka väga palju tähelepanu hobuste suurusele ning suuruse all ei tule silmas pidada vaid kõrgust, aga ka laiust ning pikkust. Mõistagi ei pea kõik hobused olema liigsuured, kuid ilmselgelt väikestest hobustest tuleb hoiduda. Kuna tegemist on eelkõige aretajaga, rõhus ta selgelt hindamisel hobuse aretuseks sobivusele (eriti märade puhul) ning märkis, et ainult sportlikele võimetele tähelepanu pööramine ei ole otstarbekas.
"Mõni hobune on hea spordis, mõni aretuses, ei olegi nii, et üks hobune sobib kõigeks," selgitas Kollom kohtuniku mõtet.
Finaali protokolli leiate ESHKS lehelt: http://www.estsporthorse.ee/index.php/16991/