2011. aasta ratsaliidu ja FEI suurim arendusprojekt, juunioride ja noorte treeninglaagrid, sai 2. novembril väärika lõpu Ruilas.
Käesoleva aasta suurimaks koolitusi ja treeninguid hõlmavaks projektiks võib vaieldamatult pidada ratsaliidu, FEI ja EOK koostöös läbiviidud juunioridele ja noortele suunatud treeninglaagrite projekti. Alates veebruarist toimus kokku neli tsüklit, mille jooksul osales laagrites kokku 69 sportlast ning toimus kolm õppekogunemist atesteeritud treeneritele. Treeningute käigus tegeleti nii ratsastamise kui takistussõidu põhitõdede kordamisega ning kahel suvisel koolitusel ka mõnevõrra kolmevõistluse maastikutakistuste hüppamisega.
Treeninguid viis läbi Jean-Philippe Camboulives, kes on meie ratsutamise ringkondades tuntud juba 2007.a. alates, kui FEI treenerikoolituste läbibviija. FEI alustas treenerikoolituse programmiga 2005.a. ning nimetatud programm hõlmab 3. olümpiaala ning 3. taset, millest III tase on kõrgeim Tutor tase. Tänaseks on FEI koolitusi üle maailma külastanud ca 1200 treenerit ja pidevalt töötab FEI poolt projekti kallal ca 10 inimest + 12 regionaalset Tutorit üle maailma. Jean-Philippe sõnul on ta olnud projektiga seotud selle algusest peale ning tänaseks on tema koolituse all saanud tunnistuse ca 250 ratsutamistreenerit, peamiselt Kesk-ja Lõuna Ameerikast ning Aafrikast. Hetkel on programmi põhirõhk III taseme treenerite koolitamisel ning otsitakse lisaks regionaalseid Tutoreid, kes suudaks oma regioonis koolitusi iseseisvalt läbi viia.
Tulles tagasi eesti koolituse juurde, ütles JP, et talle oli positiivne üllatus Eesti noorsportlaste küllalt hea keskmine tase, Ruila ratsakeskuse väga head tingimused ning meie (noor)sportlaste hobuste küllalt hea kvaliteet. Eraldi märkis ta kõikide kursusel osalenute positiivset suhtumist ja õppimise tahet, mis on kogu ratsutamise õppimise alus. Koolitaja sõnade kohaselt toimub 80-90 % kogu maailma ratsutamisest hobi või algtasemel ning ailnult 10-15 % on tegelikku sportlikku tegevust. Keskmine noorte takistussõidu taseme hobune võiks olla 120-130 cm taseme hobune või 1* kolmevõistluseks kõlbulik ning selliseid leidub meie maal täiesti piisavalt, kusjuures paljud neist on ka Eestis aretatud või kasvatatud, mis on väga tähtis.
Kui kriitikat teha, siis leidis koolitaja, et liiga palju "sõidetakse käega" ning vähe pööratakse tähelepanu hobuse ja sportlase tasakaalule ning sääre mõjutustele. Naljaga pooleks mainis ta, et meie hobused on reeglina kõik liiga paksud ehk lihased pole toonuses ja sellest võivad tekkida ka paljud hobuste terviseprobleemid.
Loodetavasti jätkub ratsaliidu ja FEI koostöö koolituste vallas ka 2012.a. ning taaskord võime näha sõbralikku ja alati naeratavat Jean-Philippe’i meie juures koolitusi andmas.