Ülipingelise meeskondliku võistluse järel pälvis Suurbritannia täna takistussõidus kuldmedali. Individuaalses arvestuses on siiani vigadeta sõite näidanud Nick Skelton (GBR), Maikel van der Vleuten (NED) ja Marc Houtzager (NED), kuid põhiline võistlus on alles ees.
Kodupubliku metsiku juubeldamise saatel võitis Suurbritannia 6. augustil võistkondliku takistussõidu OM kuldmedali, mis viimati saavutati 60 aastat tagasi. Suurbritannia jaoks on sellel olümpial tõesti muinasjutusline käik olnud. Kolmevõistluses pälviti ülinapilt hõbemedal, takistussõidust tuli täna kuld. Koolisõiduski on lootused kõige kirkamat karva medalilele seatud ning sellele ollakse päris lähedal.
Võistkondlik võistlus oli tippspordi ja Olümpiamängude vääriline. 8 paremat võistkonda alustasid täna pealelõunal jahti medalitele, kusjuures suurimateks favoriitideks olid nii Holland kui Suurbritannia. Ära ei tohtinud unustada ka Saudi-Araabiat, kes avavõistluse järel liidripositisooni hoidis. Rada oli täna juba hoopis teisest puust ning latte langes kolinal. Mitmed eilsed "nullid" enam puhaste paberitega ei pääsenud.
Pärast Gerco Schröderi ja Londoni 4 karistuspunktiga lõppenud sooritust oli sõita jäänud veel Rootsi, Šveitsi ja Saudi-Araabia võistkondade viimastel liikmetel. Selge oli aga see, et kõik nimetatud tiimid olid juba kogunud rohkem karistuspunkte kui Holland ja Suurbritannia, kelle kontodel vaid 8 silma. Seega oli kindel, et ümberhüpped tulevad ning just nende riikide vahel.
Pronksmedal läks siiski Saudi-Araabiale
Saudi-Araablastel oli täna kõigil üks takistus maha tulnud ning lisaks ka 1 kp normiaja ületamise eest, seega oli nende skoor enne Sharbatly etteastet eilsega kokku 14 kp. Šveitsil oli esimest päevast kogutud 4 kp, millele tänasest lisandunud 12. Viimasena startinud Pius Schwizeri, kes tegi küll muljetavaldava vigadeta sõidu, tulemus võistkonda niikuinii enam päästa poleks suutnud. Šveitsi kogutulemuseks jäigi 16 kp. Kuna ülejäänud tiimid olid kogunud veelgi enam, kaasa arvatud Rootsi, keda isegi viimase liikmena startinud Rolf-Göran Bengtsson aidata ei suutnud, oli tegelikult juba enne viimaseid starte teada ka pronksmedali omanik, kelleks oli Saudi-Araabia. Sharbatly kogus 6 kp ning tiimi kehveima liikmena tema tulemust võistkonna jaoks ei loetud. Saudid lõpetasid 14 karistuspunktiga.
Ümberhüpped kui jalgpalli MMi penaltid
Publiku jaoks ei ole loomulikult mitte midagi põnevamat kui viimane tõeline heitlus – ümberhüpped. Valitses suur ootusärevus ning südamed põksusid omadele. Ebatavaline oli ehk asjaolu, et ümberhüpetele pidid minema kõik neli tiimiliiget, mitte ainult võistkondade esindajad. Esimesena startis vanameister Nick Skelton Big Staril ning pääses vigadeta. Ka Hollandi võistkonna esimene ümberhüppaja
Jur Vrieling tegi sarnase soorituse. Järgmisena läks ringi Ben Maher hobusel Tripple X ning hüppas samuti puhtalt. Õhk oli elektrit nii täis, et tekkis tunne, nagu vaataks jalgpalli Maailmameistrivõistluste penaltiseeriat. Varem mänglevaid hüppeid näidanud Maikel van der Vleuteni Verdi eksis aga kahel korral. Brittide noorim liige Scott Brash hobusel Hello Sanctos aga ühel. Hollandi Marc Houtzager võttis Taminol samuti maha ühe tõkke. Kaalukauss kaldus Suurbritannia suunas kui nende ankrumees, kogenud Peter Charles Vindicatil areenile saabus. Ta võis lubada endale ühte mahaajamist, mida aga ei juhtunudki. Imeline nulliskoor kolmelt sportlaselt viis britid ihaldatud võiduni, ning Gerco Schröder Londonil starti enam ei tulnudki.
Peter Charles ja Vindicant toovad Suurbritanniale kulla
"Me tulime siia kindla plaaniga võita medal ning loomulikult jahtisime kulda. Me ei kahelnud hetkekski, et oleme selleks võimelised, kuna meeskond on nii tugev. Samas anname endale aru, et britid on samuti võimsad ning oleme väga rahul ka hõbedaga," selgitasid hollandlased, kes vaatasid täna parkuuri juba selle mõttega, et lähevad ilmselt ümberhüpetele. Gerco Schröder, kes hollandi ankrumehena startis põhivoorus kohe pärast inglasi, pidas enda sõnul küll pingele hästi vastu, kuid kogus siiski õnnetult 4 kp. Puhta sõidu korral oleksid ümberhüpped ära jäänud ja Holland võitnud selle, mille järele tegelikult tuli. "London on väga heas vormis ja hüppas suurepäraselt. Kahjuks meil lihtsalt ei vedanud," kommenteeris Schröder.
Hollandlased ei paista liiga pettunud
Britid olid oma kullast mõistagi ülimas vaimustuses ning ütlesid, et sellist unelmate võistkonda pole neil tükk aega olnud ega tule ka võibolla enam. "Kodupubliku ees võita on imeline. Arvan, et nende toetuseta polekski me seda suutnud," oli Nick Skelton liigutatud. 54aastane sportlane oli seda võimalust ja hetke oodanud terve elu. "Olen elus palju võistlenud ja vigu teinud. On imeline, et see kõik juhtus just siin ja praegu."
Noored poisid Ben Maher (29) ja Scott Brash (26) leidsid, et on oma kogenumatelt tiimikaaslastelt väga palju õppinud. "On au kuuluda meeskonda, kus on kaks nii usaldusväärset liiget nagu Peter Charles ja Nick Skelton. Eriti imetlen ma Peterit, kes on absoluutselt parim mees viimasena startima. Ta närvid ei vea kunagi alt ning ta on väga tugev võistleja," lausus Brash, kellele oli tänane tema senise elu parim päev.
Saudid tõmbusid ringkaitsesse
Enim küsimusi sai pressikonverentsil pronksmedalile tulnud Saudi-Araabia võistkond, mille kõik liikmed elavad ja treenivad Euroopas. Saudid kirjeldasid, et nende riik on ratsaspordi mõistes väga noor ning tõeline vaimustus sellest spordialast sai alguse alles nende takistussõitja Khaled Al-Eidi pronksmedali saavutamise järel Sidney OMil.
"Meil on riiklik fond, mida toetavad erinevad sponsorid ja kuningas. Sellest fondist on abi hobuste soetamisel ja treeningute ning võistluste planeerimisel. Meie rankingud maailma edetabelis ei ole kõrged, kuna alles hakkame rohkem võistlema ja kõigest sellest osa saama, kuid Olümpiamängud oli juba kaua põhiline eesmärk. Selleks soetasime sobivad hobused ning tegime kõvasti tööd," kommenteerisid tiimi liikmed kordamööda.
Kamal Bahamdan ja Noblesse Des Tess
Küsimusele, millal nad ise hakkavad aretama, mitte ei osta kalli raha eest "valmis" hobuseid, vastati sarnaselt eelnevaga: "Kõik on meil alles alguses. Kuid oleme kindlad, et liigume õiges suunas. Ja mitte ainult Saudi-Araabia, vaid ka meie naaberriigid, keda hakkab nüüd tippspordis aina rohkem nägema. Muideks, Sultan, kellega sõidab Sharbatly, on üks näide meie oma aretusest. Ta on kingitus kuningale, kuid on aretatud Inglismaal Saudi-Araabia valdusse kuuluvates tallides."
Päeva põhiküsimusele, kuidas Sharbatly kommenteerib oma osalemist Olümpial seoses hiljutise dopinguskandaaliga, vastas ta päheõpitult: "No comments." Tema võistkonnakaaslane Kamal Bahamdan üritas küll vastust siluda, kuid üsnagi ebalevalt jäi seegi kõlama: "Arvan, et sellest on juba piisavalt räägitud. Sellel lool on vähemalt kolm erinevat vaatenurka."
Abdullah Waleed Al Sharbatly ja Sultan
Ülehomme algab kõik otsast peale
Võistkondade teine kvalifikatsioon oli ühtlasi kolmandaks kvalifikatsiooniks individuaalvõistlejatele, kellest jätkab ülehomme 35. Ainsana on kolm järejestikust päeva puhtaid sooritusi näidanud Nick Skelton (GBR), Maikel van der Vleuten (NED) ja Marc Houtzager (NED). 4 kp kogusid kolme päeva peale Edwina Tops-Alexander (AUS), HRH Price Abdullah Al Saud (KSA) ning Ben Maher. Kuid see kõik ei tähenda enam midagi, kuna 35 paremat alustavad ülehomme puhtalt lehelt kahevoorulise takistussõidu A voorus, kust edasi B vooru pääseb A vooru 20 paremat. Võitja selgub A ja B vooru skooride kokkuliitmisel ning mõistagi on selleks vähima karistuspunktide arvuga võistluspaar.
Maikel van der Vleuten ja Verdi
Nick Skelton, kes täna tegi oma võistkonna jaoks ära suure töö ning liigub ka individuaalses arvestuses positiivsel kursil, võitleb muide mitmete valudega ning peagi ootab ees järjekordne operatsioon. "Ratsutamine on minu jaoks praegu palju kergem kui kõndimine," naljatleb vanameister, kuid on näha, et selles on ka parasjagu tõtt. 2001. aastal murdis Skelton kaela ning õnnetus oli nii tõsine, et sadulas teda enam näha ei loodetud. Mees aga paranes imekombel ning võistles kolm aastat hiljem juba Ateena OMil. Skeltonile on Londoni mängud juba kuues olümpia. Ta on võistlenud 168-l Rahvuste Karikal ning võitnud Maailmakarika Finaali 1995ndal aastal hobusel Dollar Girl. Tema praegune hobune Big Star on alles 9 aastane. Skeltonil on kaks poega, kes mõlemad samuti ratsutavad, ning tema elukaaslaseks on Pekingi OMi võistkondliku kuldmedali omanik ameeriklanna Laura Kraut.
Nick Skelton ja Big Star
Homme jätkame aga koolisõiduga, kui kavas on GP Special, millest vaid 18 pääseb edasi järgmisse vooru. Speciali ja varem toimunud GP koondtulemusel sünnivad ka võistkondlikud medalistid, seega homme on jälle oodata ärevaid sündmusi.