Kõige suurema löögi alla on sattunud Järve tall, kus 5-6 hobusel on herpesviirusele sarnased sümptomid. Kahtlustuse all on ka Kilgi, Uuemõisa ning Jüri tall. Rangelt soovituslik on hobuseid mitte transportida ning ka ise mitte tallide vahel liikuda!
Järve tallis avastati esimesed palavikud eelmisel kolmapäeval ning sellest ajast kuni tänaseni on haigeid juurde tekkinud. Hetkel on palavikus 5 hobust ning kahel on jalad paistes, mõned hobused on loiud, ei söö korralikult. Järve talli osad hobused käisid eelmisel nädalavahetusel võistlusel Kurtnas, kus aga talliomanik Raul Kauna sõnul ei ole ühtegi hobust haigestunud.
Kahtluse all on praegu ka Jüri tall, kuna täpselt päev enne Järve talli hobuste haigestumist toodi Järvelt Jürisse üks hobune. Jüri talli teenindav veterinaar Aili Ruul sõnas, et hetkel seal ühelgi hobusel palavikku ei ole, kuid olukord on järelvalve all.
Uuemõisa tallis avastati haigusjuhtumnitest tingitud planeeritud kraadimise käigus palavikud kahel hobusel eelmise nädala keskel, kuid hetkel on palavik kadunud ning pole teada, milline haigus neid täpselt tabas, sest loomad nägid muus osas välja energilised. Teised hobused on tallis Hobumaailma andmeil terved.
Kilgi tallis on hetkel kõik sealolevad hobused kraaditud ja tervise juures, kuid üks hobune, kes võistles möödunud nädalavahetusel Kurtnas, viidi reedel palavikuga Eesti Maaülikooli Loomakliinikusse ning tänaseks on ta seal jõudsalt paranemas. Hobusel ei olnud mingeid muid haigustunnuseid ning palavik selgus kontrollkraadimise käigus. Hobuse veterinaar Reet Herm sõnas, et tema analüüside vastused peaksid saabuma täna-homme.
Eile lahvatas Facebookis äge vestlus, kus mures hobuseomanikud ja sportlased uurisid, kas tallidel või veterinaaridel ei olegi kohustust teavitada Veterinaarametit haiguse kahtlustest. Tõepoolest ei ole herpes teatamiskohustuslik loomataud, kuid kindlasti on tõsiste kahtluste korral ametit teavitatud. Veterinaarid, samuti ka tallid ega ka Hobumaailm ei hoia kindlasti informatsiooni vaka all, pigem on siin küsimus selles, kes kellele ja millal midagi ütlema peaks. Kuulujutte liigub loomulikult tänapäeval väga kiiresti, arusaadav on ka hobuseomanikke mure, kuid ametlikuks teadaandeks saab moodustada siiski vaid adekvaatset infot.
Veterinaararst Tiit Siiboja sõnul ei ole ilma vereanalüüsita võimalik kindlaks teha, kas hobusel on viirus ning milline see täpselt on. Palavikku satuvad hobused ka teistel põhjustel ning aegajalt levib erinevaid haigusi, millest osad on üsna ohutud. Mõni hobune põeb ka herpese läbi nii, et omanik seda ei märkagi.
"Tähtis on hobuseid herpese vastu vaktsineerida, kuid see ei pruugi anda 100% garantiid, et loom ei haigestu, kuna haiguse tüvi muutub puhangu ajal. Tallis tuleb vaktsineerida kõik hobused, mitte nii, et mõni on ja teine ei ole. Siis võib viirus ikkagi levima hakata ja ka vaktsineeritud hobused haigestuda, ehkki nende põdemine võib olla kergem," lausus Siiboja.
Ta lisas ka, et ära ei tohi unustada igapäevaseid ettevaatusabinõusid – võistlusele minnes võtta kaasa oma varustus ja vahendid (pang, harjad, tekid, heinavõrk jne), mitte lasta hobuseid ninapidi kokku, hoida igatpidi puhtust, treilerit desinfitseerida jne.
Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja lausus, et erandkorras on liidu juhatus praegu andnud tegevjuhtkonnale õiguse võistluste toimumisaegu kalenderplaanis tasuta muuta. "Loodetavasti ei jää kõik võistlused ära, vaid püütakse neile leida uus toimumisaeg. Siiski on praegu tähtis see kriis üheskoos üle elada, käituda mõistlikult ja vastutustundlikult, et suviseks hooajaks kõik terveks saaksid. Usaldame oma veterinaare ja loodame parimat!"
Veterinaar Triin Tohver on herpese kohta postitanud järgmist:
Iga hobune põeb oma immuunsuse tugevusest ja herpese vaktsiineerimise staatusest olenevalt haigust läbi erinevalt. Tüüpilisteks sümptomiteks on paari päevane kõrge palavik, osadel hobustel kaasneb sellega ka depressioon ja isutus, kuid paljudel on enesetunne kõrgest palavikust hoolimata täiesti normaalne. Palaviku ajal või järgselt esineb paljudel hobustel tagajalgade paistetust, ükskikud hobused köhivad ja võib esineda ka silmalaugude paistetust (seos viirusega pole kindel).
Päev kuni paar peale palavikku VÕIB esineda tagajalgade nõrkust ja neuroloogilisi sümptomeid. Sümtomite progresseerudes võib hobune jääda pikali, seda kuni viiruse (loodetava) taandumiseni. Koos tagajalgade ataksiaga esineb väga sageli ka suutmatust urineerida – ruunade ja täkkude puhul kergemini märgatav kui märade puhul.
Kui teie tallis on hobuseid, kellel esineb kirjeldatud sümptomeid, võtke palun koheselt ühendust oma veterinaariga. Kui teie hobusel on märgatav tagajalgade nõrkus, ärge võtke teda boksist välja ja kontrollige väga hoolikalt, kas ta suudab iseseisvalt urineerida!!!
Rahula tallis on hetkel kõik hobused palavikuvabad. Esimene haigestunud hobune, kes oli 2,5 päeva pikali on nüüdseks jõudsalt paranemas. Tallis on kolm teist hobust, kellel on probleeme urineerimisega ja tagajalgade kordinatsiooniga. Kõik kolm hobust seisavad aga iseseisvalt. Järgnevad päevad on kindlasti veel kriitilised ja enne järgmise nädala teist poolt ei saa öelda, mitu hobust haiguse ja millises vormis läbi põdesid.
Palun kõigil võimalusel vältida olukorra rahunemiseni nii hobuste kui inimeste liikumist eri tallide vahel!