Perila Tallid teatasid eile õhtul Hobumaailmale, et kahjuks on kinnitust leidnud hobuste hingamisteede haiguse nõle olemasolu osadel talli hobustel. Tall on karantiinis ning rakendatud liikumispiirang.
Haiged hobused on isoleeritud, kasutusele on võetud ranged hügieenimeetmed ning kohapeal on veterinaar, kes ravib haigeid ja jälgib terveid hobuseid.
Nõle sümptomid on järgmised:
Kõrge palavik (tavaliselt üle 39, võib olla ka 40), lõuaaluste ja lõuataguste lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus, millega võivad kaasneda kähisev hingamine, köhimine, eriti söömisel, söömis- ja joomisraskused, ja vahel ka nõrevool ninast. Haiguse peiteaeg on mõnest päevast kuni 14 päevani, enamasti kuni nädal. Esimeseks sümptomiks on palaviku tõus.
Haiguse kestus on individuaalne (päevadest mõne nädalani). Haigus kulgeb raskemini alla 5-aastastel hobustel, vanemad ei pruugi kliiniliselt haigestuda. Läbi põdemine annab mitmeaastase immuunsuse, kuid teatud protsent hobustest jääb haiguse kandjateks, sest haigustekitaja võib jääda püsivalt hobuse õhukottidesse elama. Haigustekitaja on bakter, mis võib elukeskkonnas soodsates tingimustes (nt vees) püsida kuni 4 nädalat (soe, niiske keskkond), tavatingimustes umbes 96 tundi.
Väljavõte Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljelt:
Nõlg on väga nakkav ülemiste hingamisteede bakterite teel leviv haigus hobustel. Nõlg on levinud üle kogu maailma. Haigust põevad ainult kabjalised. Vastuvõtlikud haigusele on varsad ja kuni viieaastased noorhobused. Vanemad loomad haigestuvad harva.
Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigusetekitajat köhimisel, puristamisel või aevastamisel ninanõrega, aga samuti põletikus lümfisõlmede mädaga.
Haiguse läbipõdenud loomad jäävad pikaks ajaks (üle aasta) haiguse kandjaks. Loomad võivad vahel haigestuda ka ilma haigusetekitaja kandja või haige hobuse väljastpoolt sisse toomata.
Haigestumist soodustavateks teguriteks on söötade puudulik vitamiinide ja mineraalide sisaldus, jahedad ilmad, tõmbetuul, liigtihe pidamine. Haiguse tekitaja võib üle kanduda haige looma eritistega saastunud söödaga, hooldusesemetega jms. Nakkusallikaks võivad olla samuti haigusest tervistunud loomad. Nakatumine toimub hingamisteede või suu kaudu, harvemini otsese kontakti teel üksteise nuusutamisel, paaritamisel või imemisel.
Mida teha tallis?
1. Haiguse levikut saab takistada ja hobuste seisundit kergendada range hügieeni ja hobuste grupeerimisega.
2. Peatada hobuste liikumine nõle kahtlusega tallide vahel!
3. Inimesed, kes käivad tallist talli, sh veterinaarid, sepad, treenerid, peaksid ühest tallist teise liikudes riideid vahetama. Kui on vajadus minna talli, kus on nõlg, tuleb sinna minna kõige viimasena.
4. Nõle kahtluse korral võtke ühendust loomaarstiga!
5. Diagnoosimiseks läheb vaja külvi ja/ või PCR-proovi ninaõõne eritistest või avanenud lümfisõlme mädast. PCR-proov leiab ka surnud haigustekitaja ja on seega tundlikum diagnoosimeetod. Negatiivne külvitulemus ei tähenda tervet hobust!
6. Ravi: puhkus, värske õhk ja valuvaigistid. Paistes lümfisõlmedele võib teha sooja kompressi ja kui need avanenud on, siis neid nõrga joodilahusega loputada. Antibiootikumide andmine on üldiselt mittesoovitav, sest valdaval enamikul juhtudest pikendavad need nõle kulgu või loovad olukorra, kus hobune küll tervistub, kuid tal ei teki kaitsvat immuunsust ja ta võib mõnelt muult talli hobuselt uuesti nakkuse saada.