Argentina auhinnatud mära Polo Pureza geenid, või vähemalt enamik neist, elavad edasi viies geneetiliselt muudetud hobuses. Geneetilised muundatud hobused on loodud ületama isegi polo-legendi ennast.
Argentina biotehnoloogiaettevõtte Kheiron teadlased on loonud maailma esimesed geneetiliselt muundatud hobused, kasutades CRISPR-Cas9 tehnoloogiat. Hobused sündisid möödunud aasta oktoobris ja novembris.
„Me kujundame hobuste genoomi enne nende sündi,“ selgitab Kheironi kaasasutaja ja teadusjuht Gabriel Vichera. „Selle saavutamiseks kasutame nn geneetilisi kääre, molekulaarseid tööriistu, mis võimaldavad meil minna genoomi mis tahes piirkonda, teha täpne lõige ja viia sisse soovitud muutus.“ Teadlased kasutasid Polo Pureza geene, muutes neid nii, et kasvatada plahvatuslikku kiirust, säilitades mära teised omadused. Teatud lihaskiud annavad suurema plahvatuslikkuse ja kiirema kokkutõmbumise, võimaldades loomal saavutada suuremat kiirust.
Embrüoloog Elina Tsopp Eesti Maaülikoolist ütleb, et Kheiron Biotechi teadlased kasutasid CRISPR/Cas tehnoloogiat, et luua katseklaasis hobuse embrüod, millel on „välja lülitatud“ müostatiini geen. Nende katsete tulemusel sündis viis geen-muundatud varssa. “Kui hobuse genoomis lülitatakse müostatiini tootmist reguleeriv geen välja, siis ei toimu ka lihaskasvu piirava valgu tootmist ehk taolistel hobustel on rohkem lihasmassi, teistsugune lihaskiudude proportsioon ning võimekus näiteks lühikest distantsi oluliselt kiiremini joosta kui nende geen-muundamata liigikaaslastel,” selgitab ta.
CRISPR tehnoloogia ei ole uus
Elina sõnul ei ole CRISPR/Cas tehnoloogia iseenesest midagi uut. “Seda on varasemalt kasutatud lammastel ja sigadel, et jäljendada inimeste geneetilisi haigusi ja aidata kaasa ravimeetodite arengule,” toob ta välja. “Samuti kitsedel, et toota inimeste antikehi ja väljalülitatud müostatiini geeniga veised sündisid juba 2017. aastal.” CRISPR tehnoloogia potentsiaalsed rakendused hobuste kloonimisel ulatuvad müostatiini geenist kaugemale. “Kheiron Biotech´i pikaajaline eesmärk on tuvastada teatud isendite genoomis esinevad alleelijärjestused, näiteks tippsporti jõudnud hobustel, ja integreerida need teistesse, et toota soovitud omadustega hobuseid. CRISPR-i abil saab hobustel eemaldada ka haigusi põhjustavaid geene või muuta hobused teatud haigustele haiguskindlaks,” loetleb Elina CRISPR tehnoloogia võimalusi.
Teadlasena toob Elina välja, et taoline innovatsioon ei tule ilma riskide ja eetiliste dilemmadeta. “Murekohtadeks on tahtmatud geneetilised muutused, mis võivad mõjutada järglaste tervist ja heaolu ning pikaajalised geenmuundamise mõjud hobuste populatsioonis on samuti veel teadmata. See seab väljakutse traditsioonilistele aretusmeetoditele ja tõstatab loomade heaolu küsimuse. Teaduse arenedes peab hobusekasvatussektor leidma tasakaalu geneetiliste täiustuste võimalike eeliste vahel,” märgib ta.
Geneetiliselt muundatud hobuseid FEI võistlustele ei oodata
Vichera sõnul järgivad hobused Argentina kehtivaid regulatsioone ning neid ei loeta geneetiliseks dopinguks ega geneetiliselt muundatud organismideks. „Me ei leiuta midagi kunstlikku, vaid võtame loodusliku geneetilise järjestuse ja viime selle teise looduslikku hobusesse. Just nagu loodus teeb, ainult et meie teeme seda kiiremini ja täpsemalt,“ selgitas Vichera.
Argentiina on üks riikidest, kus CRISPR tehnoloogiaga kloonimine on lubatud. “Kommertsiaalne kloonimine CRISPR/Cas tehnoloogiaga on Euroopa Liidus väga rangelt keelatud. See on võimalik vaid teadustöö eesmärgil, kuid ka siis on see väga rangelt reguleeritud,” kommenteerib Elina. “Samuti ei luba FEI geenmuundatud hobuseid võistlema.”
Küll aga on tema sõnul loomade kloonimine CRISPR/Cas´ga lubatud Argentiinas, Brasiilias, USAs, Jaapanis, Austraalias, Hiinas ning karmi regulatsiooniga ka UK-s ja Kanadas. “Seni on CRISPR/Cas tehnoloogia kasutamine kloonimisel tehniliselt väga intensiivne ja ebaefektiivne, et peaks selle laialdast levikut põllumajanduses ja loomade aretuses kartma,” lausub Elina.