Rakendisport on Eestis viimastel aastatel üha rohkem populaarsust kogunud, mistõttu otsustas Hobumaailma toimetus külastada Pärnumaal Reius peetud ERL-i Rakendispordi Karikasrja etappi, saamaks selgemat ülevaadet rakendispordis toimuvast ning edastamaks lugejatele seda atraktiivset ratsaspordiala veidi põhjalikumalt kui lihtsalt uudiste kaudu.
Rakendispordil ja kolmevõistlusel on sarnasusi
Algatuseks käime kiiresti üle rakendispordi põhireeglid. Mõningas mõttes sarnaneb rakendisport kolmevõistlusele, koosneb seegi võistlus kolmest alast – maneežisõit, täpsussõit ja maraton. Maneežisõitu hinnatakse sarnaselt koolisõidu põhimõtetele. Tulemus selgub, kui kohtunike poolt antud keskmine tulemus lahutatakse maksimaalsetest punktidest. Sel moel on ala parimaks vähim punkte kogunud ekipaaž.
Margit Lindre ja Farda. Foto: Kristhel Vaht
Teise alana on sõltuvalt võistlusest kavas kas täpsussõit või maraton. Täpsussõit sarnaneb takistussõiduga, kuid takistuste asemel on üles seatud koonused, mille otsas on pall. Iga mahaajamine (kas ühe või mõlema koonuse pallid) annab kolm karistuspunkti. Esimene tõrge 5, teine 10 karistuspunkti. Kolmanda tõrkega langeb ekipaaž välja. Lisaks on võimalikud karistuspunktid ületud normiaja eest (0.5 punkti iga ületatud sekund), abilise või kutsari maha astumise eest ja nii edasi.
Foto: Kristhel Vaht
Maraton koosneb kolmest faasist – rännak, samm ja kross. Alustatakse rännakuga, mis täidab soojenduse osa. Pärast rännakut on kohustuslik sammuosa, mille läbimisel hobune (hobused) saab veidi puhata ning sellele järgneb kross, kus vastavalt tasemele hulk takistusi. Meie madalamal tasemel on kolm, keskmisel neli takistust. Igal takistusel on oma start ja finiš, mille läbimisel fikseeritakse takistuse läbimiseks kulunud aeg. Viimane konverteeritakse karistussekunditeks, kusjuures üks sekund annab 0.2 karistuspunkti. Mida kiiremini takistuse läbid, seda vähem karistuspunkte saad. Takistuse vahel läbitakse konkreetsele tasemele vastavad distantsid. Kogu krossiala läbimiseks on normiaeg, mille ületamisel saadakse karistuspunkte. Samuti lisatakse karistuspunkte, kui krossiala läbitakse kiiremini miinimumajast.
Eve Haggi ja Vairi
Ekipaažide hulk suureneb pidevalt
Hommikul , enne võistluse algust, tegin juttu peakohtunikuks oleva ERL-i rakendispordi manageri Marko Villemsoniga. Tõdesime mõlemad, et rakendispordi tase Eestis on viimase kolme-nelja aastaga tõusnud nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. Villemson meenutab, et kaks aastat tagasi ei olnud poniklassi meistrivõistlusteks minimaalset nelja ekipaaži kokku saada, käimasoleval Reiu võistlusel on neid aga stardis neli. Sarnaselt on tõusnud ka hoburakendite hulk. Kvalitatiivse poole pealt märgib manager eriliselt ära kevadel toimunud hollandlaste poolt läbi viidud rakendikoolitust. Näite toob ta Leedust, kus eelnevatel hooaegadel eestlased oma maratoniaegadega viimaste hulka platseerunud, kuid tänavu ei suutnud leedukad imestust peita, kui eestlased ühtäkki parimaid aegu välja sõitma hakkasid. Viimane muide põhjustas olukorra, kus leedukate liider sattus eestlaste kiiretest aegadest niivõrd paanikasse, et keeras oma vankri liigselt kiirustades suisa kummuli.
Pille-Riin Reinaus ja Harton
Kaksteist rakendit astus võistlustulle
Reiusse kogunes 12 ekipaaži ja sõideti madalamat taset. Võistlejate hulgast leidsin mitmeid muudelt ratsaspordialadelt tuntud inimesi nagu üks vabariigi tuntumaid hobuveterinaate Tiit Siiboja, takistussõitjana tuntust kogunud Andrus Kallaste, Juurimaa võistluste korraldaja Eve Raudnagel ja teised. Võistluspäeva alustati maratoniraja tutvustamisega. Reius nii korraldaja kui võistleja rollis figureerinud Riina Rõa kogus konkurendid väikese veoauto kasti ning alustas tutvustusreidi. Läbi sõideti nii rännaku kui sammu distants, loomulikult ka kolm krossitakistust. Üks krossitakistus paistis silma originaalsusega – korraldajate perefirmale kuuluvad kolm ekskavaatorit olid moodustanud krossitakistuse number 3. Hiljem kuulsin, et sarnane takistus olla ehitatud ka kevadisel Leedus peetud võistlusel.
Eve Raudnagel ja Regaalia
Võistlus sai traditsiooniliselt alguse maneežisõiduga, mille järel siirdusid ekipaazid koheselt (reeglite kohaselt kuni poole tunni jooksul) kõrval asunud täpsussõiduväljakule. Rakendisportlased kasutavad sama põhimõtet nagu kolmevõistlejad, kes lühikestel võistlustel läbivad esmalt skeemi ning seejärel pea koheselt takistussõidu raja. Ponirakenditest asus pärast kahte esimest ala liidriks võistluse perenaine Rõa tulemusega 69.00. Neile järgnesid teisena ERL-i karikasarja ponirakendite liider Pille-Riin Reinaus 74.5 punktiga ning Maarja Saare 79.5 punktiga. Ponide hulgas võistles Reius muide ka üks kaheponirakend kutsar Anu Pärisoo ja groom (või kallutaja, nagu rakendisportlased ise ütlesid) Tiit Siiboja juhtimisel.
Anu Pärisoo ja Tiit Siiboja juhtimas võistluse ainukest kaherakendit
Hoburakendeid osales Reiu võistlusel viis, nende parimana läks krossile vastu Margit Lindre koos groom Eve Raudnageliga. Neil oli parimatena kogutud 70 punkti.
Kross – ilmselgelt rakendispordi atraktiivseim osa
Krossidel juhtub alati nii mõndagi ja eks see on ka põhjuseks, miks just seda võistluse osa peavad huvilised nii kolmevõistluses kui rakendispordis põnevaimaks. Kuidas õnnestuvad pöörded, kes läbib takistused kiiremini, kelle esitus on efektseim. Esimesena startis poniklassi liider Rõa poniga Grelli, kallutajaks-kaassõitjaks Ave Kuusemets. Väikesel ponil on takistuste väravate läbimisel kindlasti eelis, kuid ega see vähenda kutsari rolli hobuse õigel suunamisel. Rõa juhitud ekipaaž läbis takistused korrektselt ja piisavalt kiiresti. Ainult üksikud suutsid, nagu võistluse lõpuks selgus, tema takistusteaegu ületada. Sõit, nagu uudisest teame, päädiski poniklassi võiduga.
Riina Rõa ja Grelli. Foto: Kristhel Vaht
Krossil, mis maratoni otsustavaimaks osaks, juhtub nii mõndagi, alustasin eelmist lõiku. Juhtus ka Reius. Kahel ekipaažil õnnestus takistuseväravatesse kinni jääda ja kaotada sellega oluliselt aega, mõnel ekipaažil tuli vale värava läbimise vältimiseks tagurdada, mis samuti põhjustas arvestatavat ajakulu. Rohkem takistussõitjana tuntud Andrus Kallaste sattus viimase takistuse läbimisel niivõrd hoogu, et võttes minimaalset pööret, keeras ta rakendi kummuli. Õnneks oli tegemist õnneliku õnnetusega ning kutsar oma ekipaažiga jätkas krossi ja lõpetas selle. Kukkumise eest takistuse alas küll koguti 60 karistuspunkti.
Andrus Kallaste ja Veto. Foto: Kristhel Vaht
Positiivse alatooniga kokkuvõte
Võistluse lõppedes ja auhindu jagades tänas peakohtunik ja ERL-i rakendispordi manager Marko Villemson kõiki osavõtjaid ning kutsus neid järgmisele karikasarja etapile Hiiumaal, kuhu Villemsoni teadmisel plaanivad tulla ka Läti paremad kutsarid. Enne sarja järjekordset etappi peetakse aga Raplamaal, 20.-21. juulil, maha tänavused Rakendispordi Meistrivõistlused ja seda nii ponide kui hobuste võistlusklassis.
Hea on tõdeda, et rakendisport on Eestis üha rohkem pildis. Seda saan väita kasvõi meie koduleheküljel avaldatavate uudiste sageduse alusel. Huviliste hulk järjest kasvab, tänastel tegijatel tundub motivatsiooni jätkuvat. Meil on lisaks ühehobuse rakenditele tekkinud ka paarid ning loodetavasti on neid lähiajal juba piisavalt, et sarnaselt muu maailmaga viia nende võistlus läbi eraldi klassis. Võib-olla ei ole kaugel ka see aeg, kus Eestis tekib neljarakend ja kui meil resideeruvad rakendisportlased hakkavad aina enam mõtlema rahvusvahelistele võistlustele. Kõigeks selleks tänastele ja homsetele lisanduvatele rakendisportlastele tuult tiibadesse!
