Eesti raskeveohobuste kasvatajad vaidlevad aretuspõhimõtete üle. TÄIENDATUD kell 19:45

Hiljuti lahvatas raskeveohobuste kasvatajate seas skandaal selle üle, et Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) raskeveohobuste haruseltsi juhataja Viktoria Kaasik tõi Saksmaalt võimsa külmaverelise täku Famos, kes nn. konkureeriva ühingu Eesti Raskeveohobuste Seltsi hinnangul ei ole tõuparandamiseks hetkel üldse vajalik.

Kaasik kirjutas Pärnu Postimehesse arvamusloo, kus püüab selgitada, et Famose Eestisse toomine oli pikalt kaalutletud ning teiste hobusekasvatajatega läbi arutatud otsus.

„Pean vajalikuks laiemale üldsusele meelde tuletada, kui hea on verevärskendus, geneetiline rikastamine ja asjatundjate kontrolli all tõule parimate omaduste lisamine,“ põhjendab Kaasik arvamusloo kirjutamist.

„Suured ja kaunid kipuvad olema teiste tõugudega võrreldes aeglasema paljunemisega. Meie kitsas populatsioonis omakorda on inbriiding kerge tekkima. Kogenud hobusekasvatajad on sellest Kihnu saare fenomenist alati hoiduda püüdnud. Eesti tõugu hobusele on lisatud araablast. Torikale hannoveri ja teisi tõuge. Samamoodi on aeg verevärskendust pakkuda suurimatele.“

Eesti Raskeveohobuse Seltsi sõnul jääb kahjuks antud artiklis Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ER-haruseltsi juhi Viktoria Kaasiku mõte pisut arusaamatuks. Eesti Raskeveohobuse Selts (ERS) on asutatud sooviga teha aretus- ja säilitustööd eesti raskeveohobusega, et tõug säiliks sellisena, mis suunas seda on aastakümneid aretatud. Võõrvere lisamist on praktiseeritud viimaste aastate aretustöös juba mitmel korral – Nii Vladimiri raskeveo täkul Vezdehodil kui ka Schleswigi külmaverelisel täkul Heroldil on eesti raskeveohobuse aretuses oma järglaskonnad. ERS leiab, et sellise väikesearvulise populatsiooniga peab pigem teostama väga ranget paaridevalikut ja meie oma aretusprogrammis võõrvere lisamiseks vajadust ei näe veel niipea.

Ehkki Pärnu Postimehes on pikemad lood tavaliselt tasulised, tuldi hobusekasvatajatele vastu ning Viktoria Kaasiku lugu avaldati täies mahus tasuta. Hobumaailm tänab Pärnu Postimeest loa eest artiklit refereerida. Artiklit saate lugeda siit: http://www.parnupostimees.ee/2630730/viktoria-kaasik-kelle-jalad-on-tegelikult-karvasemad/

Oma pikema arvamusloo on lubanud lähiajal kirjutada ka Eesti Raskeveohobuse Selts.

16.12 õhtul kell 19: 45 lisandus uudisele EHS-i juhatuse esimehe Maario Laasi selgitav kommentaar, mille avaldame allpool:

Raskeveohobustest ja võõrvere lisamisest.

Eesti raskeveohobuste ümber on tekkinud väga kummaline diskussioon. Mõned arvavad, et omavaheline vaidlemine, kuulujuttude levitamine ja teineteise üle trumpamine meedia kaudu on tõuaretuses suurim väljakutse. Kahjuks võttis EHS-i raskeveohobuse haruseltsi juhatuse esimees Viktoria Kaasik sellest tuld ja väljendas oma emotsioone mõningaste liialdustega, kus on võimalik väärtõlgendused. See on omakorda tekitanud olukorra, kus soov olukorda selgitada segadust hoopis suurendas.

Tekkinud olukord tingis mult vajaduse lisada siia juurde selgitus tegeliku olukorra kohta.Jättes kõrvale igasugused emotsioonid, siis on olukord väga lihtne. EHS lähtub eesti raskeveohobuste tõuaretusel aretusprogrammist, mis kehtib aastani 2020 ja selle aja jooksul ei ole ette nähtud eesti raskeveohobuste puhul mitte mingisugust võõrvere lisamist. Sellest tulenevalt ei saa spekulatsioonidega üles tõusetunud küsimus, kas eesti raskeveohobustele plaanitakse lisada tõu parenduseks mingisugust uut komponenttõugu, omada mingit sisulist kaalu, sest see on välistatud. Sama kehtib ka teiste tõugude nagu tori ja eesti hobuse kohta.

Mis puudutab aga hobust nimega Famos, siis EHS-i raskeveohobuse haruseltsi juhatus on näinud seda hobust ja on teadlikud selle hobuse Eestis ja Viktoria Kaasiku tallis olemisest. Ühtlasi on nii EHS-i aretusdirektor Andres Kallaste kui ka mitmed teised EHS-i juhatuse liikmed k.a. mina juhatuse esimehena, märkinud ära, et tegu on kena hobusega, aga kuna eesti raskeveohobuseid k.a. tõumärasid on endiselt Eestis väga vähe, siis ei ole soovitatav ERmärasid Famosega paaritada. Samas ei saa keegi keelata inimestel oma hobustega teha, mida nad soovivad.

Oluline on siinkohal märkida, et EHS-i haruseltsi juhatuse esimehe Viktoria Kaasiku Pärnu Postimehe artiklis väljendatud seisukoht ei ole seotud EHS-i raskeveohobuse haruseltsi juhatuse seisukohaga, vaid ühe eesti raskeveohobuseid kasvatava inimese mõtteavaldusega. Peale Famose Eestisse jõudmist oli ka eesti raskeveohobuse haruseltsi juhatuses küsimus, kas peaks kaaluma võimalust kasutada eesti raskeveohobuse tõu parendamiseks mõne ER komponenttõu taaskasutamist ja juhatuse ühine seisukohta oli, et lähtuvalt Haldja Viinalassi ja Eesti Maaülikooli poolt paari aasta eest läbi viidud uuringu tulemustele, mis kajastsid ER võimalikku imbriidingu ohtu, ei ole täna selleks, mitte mingit vajadust ja selle küsimuse sisulist arutelu ei peetud vajalikuks.

Loodan, et edaspidi keskendutakse hobusetõugude ja tõuaretuslike küsimuste arueludes aretusprogrammidele ja faktilistele asjaoludele ning tegeliku olukorraga seotud küsimustele, mitte kuulujuttudele ja spekulatsioonidele ning isiklike suhete klaarimisele.

Parimat soovides,

Maario Laas

Juhatuse esimees

Eesti Hobusekasvatajate Selts