Aprillis viis Eesti Ratsaspordi Liit läbi laiaulatusliku uuringu, mille eesmärgiks oli koguda infot ratsasporditreenerite tegevuse, koolitusvajaduste ning töötingimuste kohta. Uuring näitas, et enamik treenereid omab pikaajalist staaži ning teeb oma tööd täiskohaga põhitöö kõrvalt, seda teatud osas ka tasuta.
Läbi viidud uuringust selgus, et enamik Eesti II kuni IV taseme treeneritest tegeleb ratsaspordiga üle 15 aasta ning omab kogemust nii takistus- kui ka koolisõidus. Kolmevõistluse kogemustega treenerid on enamasti II ja kõrgema taseme kutsetega ning neid on arvuliselt vähe. Vähe on ka treenereid, kellel on kogemusi kestvusratsutamises, rakendispordis ja voltižeerimises.
48 uuringus osalenud treeneri vastustest selgus, et valdavalt töötavad treenerid põhitöö kõrvalt. Vaatamata sellele on treenerite koormus suur – keskmiselt 20, mõnedel treeneritel 75-100 treeningut kuus. Enamik treenereid töötab vähemalt osaliselt ilma tasu saamata, panustades oma isiklikke ressursse ja aega sportlaste treenimisele.
Uuringus osalenud treeneritest töötab peamiselt eraklientidega. II ja III taseme treenerid töötavad lisaks ka ratsakoolides ja spordiklubides. I taseme treenerid tegelevad tihti ka turistidega. Grupitrennide osakaal on endiselt suur kõikide treenerite segmentide puhul. Kohati on õpilaste arv grupis väga suur (kuni 10-15 inimest), samas töötavad mitmed treenerid ka väiksemate gruppidega (2 kuni 4 õpilast). Küsitlusest selgus, et II ja III taseme treenerite abi on enamasti kättesaadav Tartu- ja Harjumaal. Samuti tuli esile tendents, mille kohaselt on eelkõige III – IV taseme treenerid need, kes treenivad Eesti meistrivõistluste ja kõrgemal tasemel võistlevaid sportlasi.
Uuringus osalenud treenerid leidsid, et Eestis korraldatakse piisavalt võistlusi, rohkem võiks olla algtaseme võistlusi. Hobuste taset hindasid treenerid enamasti vastavaks õpilaste tasemele. Kõik treenerid osalevad regulaarselt koolitustel, kõige rohkem tegelevad enda koolitamisega III – IV taseme treenerid, kõige vähem I taseme treenerid. II ja III taseme treenerid tähtsustavad rahvusvaheliste koolitajate poolt läbiviidavaid koolitusi ja spetsialiseeritud koolitusi. Koolituskava peaks sisaldama nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Treenerite nimetatud konkreetseid koolitusteemasid võib jagada kaheks: üldpädevusi arendavaid ja rastutamistreeneri spetsiifilistele oskuste/teadmistega seotud teemad.
Treeneritöö koordineerimises on treenerite sõnul oluline nii treenerite ühistegevus (regulaarsed piirkondlikud kohtumised) kui ka ratsaliidu toetus.
Uuringu käigus kogutud infot kasutab Eesti Ratsaspordi Liit treeneritöö paremaks korralduseks.
Uuringuga saab täpsemalt tutvuda aadressil http://www.ratsaliit.ee/est/g201/