Kestvusratsutamises tuntud endine sportlane ja praegune korrapidaja Kalli Kalbre ning rohkem sportlasena tuntud Katrin Liiv võtsid 20.-22. jaanuaril osa Inglismaal South Normanton Derbys korraldatud kolmepäevasest FEI 1 ja 2. taseme kohtunike ja korrapidajate koolitusest. Läbitud testide positiivsete tulemuste korral leiame loodetavasti varsti oma ametnike nimistust ka FEI kategooriaga kestvusratsutamise stewardi ning rahvusvahelise kohtuniku kandidaadi.
Nii kohtunikele kui korrapidajatele peeti samasugune koolitus. Kalli Kalbrest saab kõigi ootuste kohaselt FEI Level 1 Steward ning et oma kategooriat tõsta, tuleb tal 2 aasta jooksul ametnikuna osaleda vähemalt neljal FEI võistlusel. Katrin Liiv pälvib eduka testisoorituse korral FEI kohtuniku kandidaadi staatuse ning kohtuniku kategooria saamiseks tuleb tal samuti täita eelnimetatud kriteeriumid. Selleks, et üldse ametnikuks kandideerida, peab ERL vastavaid kandidaate pidama sobilikeks.
Koolitust juhendas John Robertsonkes on kuulsas Euston Park’is aastaid on olnud kohtunik või tehniline delegaat (Euston Park’is peetakse kestvusratsutamise MM 2012, samuti on see juba ajalooliselt maailmakuulus kestvusvõistluste pidamise paik). Arutati läbi kogu FEI reeglistik, sai esitada palju küsimusi, mis leidsid kõik ka vastused. Lisaks tehti grupitööd, kus mängiti läbi erinevad probleemsituatsioonid. Näiteks, kui hobune võtakse vet.kontrollis maha lonke tõttu, aga omanik tuleb mõne aja pärast ja teatab, et groomil ei olnud õigust tema hobust näidata, kuidas käituda?
Palju räägiti ka hobuse heaolust. Kui ametnikud märkavad sportlast hobuse eest võistlusel kehvasti hoolt kandmast, tehakse hoiatus, ning sellele mittereageerimine viib diskvalifitseerimiseni. Kestvusratsutamises jagakse isegi kollaseid kaarte, mis võivad saata lõpuks sportlase koguni FEI komisjoni ette aru andma. Suured rahatrahvid ja isegi kuni eluaegsed võistluskeelud on samuti võimalikud.
Puudutati ka üleüldist viisakust, korraldajamaa kultuurile kohasest käitumisest kinni pidamist, sobilikku riietust jpm sellist, mis on sportlase ja tema meeskonnaliikmete visiitkaart. Iga sportlane ju esindab oma riiki ning seda tuleb teha väärikalt.
Kumama jäi, et Eestis ollakse võistlustel väga palju leebemad kui mujal. Näiteks igasugune kõrvaline abi ja stekilaadsete esemete kasutamine (õhkõrn puuoksake või isegi ratsmetega ergutamine) hobuse edasiajamiseks on kategooriliselt keelatud. Hobune tuleb ette valmistada igasuguste ilmade jaoks, üksi liikumiseks, käekõrval jooksmiseks jne. Teine suur eestlaste viga on ka see, et isegi kõige kogenumad sõitjad ei suuda kasutada turvajaluseid ning meil tehakse aina hoiatusi. Mujal ei lasta sportlast mingil juhul starti, kui varustus pole nõuetekohane, siin aga mõeldakse, et meid niigi vähe, üritatakse leebemalt hakkama saada. Kodutöö tegemine on võistlemise juures lahutamatu ning tegelikkuses tuleb karistatavad sportlased seada teistele hoiatuseks.
Inimesi osales koolitusel väga palju. Kõik olid sõbralikud, vahetati palju kontakte ning Eesti kohta tunti märkimisväärset huvi. Selline kontaktide vahetamine on hädavajalik mitmes mõttes, kuna nii leiavad meie ametnikud praktikat ka välismaal.