Augusti teine nädalavahetus möödus Pärnumaal eesti maatõugude tähe all, reedel leidsid Toris aset Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed, laupäeval toimus Kurgjal Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis eesti tõugu hobuste, kuid ka maaveiste näitus ning peeti mitmeid meeleolukaid võistluseid.
Reedestel jõudluskatsetele Toris oli registreerunud 22 hobust, kellest Toris oli kohal 20. Korraldajatele valmistas erilist heameelt tõsiasi, et lisaks hobustele mandrilt oli osavõtjaid saarteltki. Oma parimaid kasvandikke olid näitama tulnud nii Hiiu- kui ka Saaremaa Eesti tõugu hobuste kasvatajad.
Foto: Ago Ruus
Jõudluskatsed avas Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president ja Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Olev Saveli, kes tundis rõõmu selle üle, et taaskord on ta Toris, kohas, millega teda seovad mitmed head mälestused. „Ja tegelikult näetegi täna enda ees jälle õpilane Savelit, sest pean taaskord tõukomisjoni tööst palju õppima,“ ütles Saveli.
Üleriigilised jõudluskatsed
Tõukomisjon, koosseisus Reedik Kivisoo Muhumaalt, Anu Pärisoo Raplamaalt, Valdu Laid Hiiumaalt, Aili Ige Saaremaalt ja EHS tõukomisjoni esimees Andres Kallaste ette astusid esmalt kaheaastased täkud, keda traditsiooniliselt-kohustuslikult esitati liikumisel käekõrval, vabaliikumisel ja hüpetel. 
Hindamiskomisjon. Foto: Ago Ruus
Neile järgnesid kolmeaastased täkud, kelle omanikud pälvisid komisjoni esimehelt Kallastelt erilised kiidusõnad: „On hea, et ka need täkud on toodud uuesti jõudluskatsetele ja neid ei ole veel ruunatud. Sest kaheaastase täku puhul on veel suhteliselt raske anda hinnangut, kas nad on tõu säilitus- ja aretusprogrammi koha pealt olulised või mitte. Siit ka kiidusõnad nende täkkude omanikele nende kannatlikkuse eest.“
Täkk Veto. Foto: Ago Ruus
Täkkudele järgnesid kahe- ja kolmeaastased märad, nende hindamine toimus juba valdavalt Tori vallutanud rõskes vihmasajus, mis esitlejaid ja hobuseid siiski ei häirinud.
Seekord tunnistati Toris parimateks Pihtla Hobusekasvanduse kaheaastane täkk Rool (isa Rannik 747 E ja ema Anja 4001E, aretaja Rain Metsmaker ja omanik RK Marjamaa) ja vanematest täkkudest Valdu Laidi kasvatatud täkk Atilaid ( isa Aku 684 E ja ema Aara 3635 E).
Märade väga ühtlase taseme juures võitis Põlvamaal Anne Grünbergi kasvatatud ja nüüd Raplamaal Mariann Averinile kuuluv mära Tessa (isa Topper 596 E ja ema Assi 3890 E), kolmeaastastest oli parim eesti tõugu täku Viks 708 E järglane Vilma Tori Hobusekasvandusest.
Parim noor mära Tessa, esitleb Maarja Averin. Foto: Ago Ruus
Jõudluskatsetel pealtvaataja rollis olnud omaaegne tuntud ratsasportlane ja sepp Aadi Pärtel nentis näitusel osalenud hobuseid ning eelkõige nende esitlemist kommenteerides, et mõnele hobusele sai saatuslikuks vähene ettevalmistus ülevaatuseks. Selle väitega soostus hiljem ka tõukomisjoni esimees, kes põhjendas mõningaid vajakajäämisi hobuste ettevalmistamisel mitmete objektiivsete põhjustega.
„Ühe hobuse kutsusime ülevaatusele alles nädala jagu enne üleriigiliste ülevaatuse toimumist. Loomulikult ei suutnud omanik sellise lühikese aja jooksul teda piisavalt ette valmistada,“ ütles Kallaste, kes lootis ühtlasi, et omanik sai tulevasteks ülevaatusteks piisavalt kogemusi.
Eesti hobune spordis
Üleriigilistele jõudluskatsetele järgnev päev leidis eesti tõugu hobused juba Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumist Kurgjal, kus koostöös muuseumi, Monika Jõemaa ja Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi ja Käde Kalamehega korraldati näitus – talupäeval näidati ligikaudu 300 pealtvaatajale eesti tõugu hobuste ja maaveiste ilu. Rõhk asetus maahobuste kõige erinevamatele kasutusviisidele ratsaspordis. 
Foto: Ago Ruus
Esmalt tõestasid maahobused oma sobivust takistussõidus. Nii eesti tõugu hobuste, kuid ka avatud arvestuse võitis parkuuris kõrgusega 80 sentimeetrit Katrin Melts hobusel Rodotendron (RSK Ruttar), teiseks jäi Kati Raidma Ralfil (RSK Vändra) ja kolmada tulemuse sai kirja Gea Kiudorf Reelikul Pärna talust. Takistussõidule järgnenud võistlusel koolisõidus tuli 17 startija seas parimaks Ingrit Randlaht hobusel Amadeus, järgnesid Kati Raidma Ralfil ja Carmen Kaas Ralfil. 
Takistussõidu autasustamisel eesti tõugu täkk Ralf. Foto: Ago Ruus
Vahest kõige enam pälvis oma uudsuse tõttu hobusekasvatajate, kuid ka pealtvaatajate tähelepanu kolmas Kurgjal esitletud spordiala, kus eesti tõugu hobused asusid võistlustulle rakendite ees. Rakendispordi edendaja Marko Villemsoni üles seatud rajal võistlesid kuus ekipaaži, hiljem kiitis ühtlasi ka kohtunikuks olnud Villemson eesti tõugu hobuse sobivust just rakendispordiks. „Eesti hobune on hea konditsiooni ning veotahtega. Olen näinud rakendispordis hobuseid Poolast. Kinnitan, et osa neist ei kannata eesti hobusega võrreldes mingit kriitikat,“ ütles Villemson.
Villemson viitas sellelegi, et rakendivõistluse võitnud Anu Pärisoo ohjatud paarisrakendi üks hobustest Amadeus oli eelnevalt just võitnud võistluse koolisõidus: „Hea rakendihobune on ka hea koolisõiduhobune.“ 
Ingrid Randlaht ja Amadeus. Foto: Ago Ruus
Anu Pärisoo, Allegro, Amadeus, Ingrid Randlaht. Foto: Anne-Mai Müürsepp
Kurgjal ei piirdutud eesti tõugu hobuse tutvustamisel mitte ainult spordiga. Ansambli „Linnutaja“ torupillimuusika juhatas sisse taluperemehe C.R. Jakobsoni enda etteaste, pealtvaatajad kuulsid Eesti rahvusliku ärkamisaja eestvedaja üht Isamaalist kõnet, milles põllumeest kohustati hoidma ja aretama Eesti omi maatõuge.
Vahepalaks väike kadrill. Foto: Anne-Mai Müürsepp
Eesti Maaülikooli Loomageneetika ja Tõuaretuse osakonna lektor Heldur Peterson rääkis pealtvaatajaile hobusekauplemisest, kirjeldades tulevastele võimalikele hobuseostjatele, mida tuleb hobuse ostmisel silmas pidada, kirjeldades ühtlasi knihve, mida omaaegsed ebaausad hobuseparisnikud kasutasid heausksete hobuseostjate haneks tõmbamisel. 
Maie Kukk ja Eber. Foto: Ago Ruus
Toimus eesti maatõugu hobuste näituski, parimaks täkuks tunnistati pealtvaatajate ja komisjoni poolt Ants Usina esitatud eesti tõugu täkk Euro, parimaks märaks osutus alles kahe aastane Aini ja Arvo Sarrapiku kasvatatud mära Viva.
Viva ja Arvo Sarrapik. Foto: Ago Ruus