Käesoleva juulikuu kolmandal nädalavahetusel peeti Saaremaal 14. Eestimaa Suvemängud, mille raames toimus üle 28 aasta taaskord takistussõiduvõistlus. Saaremaa Ratsaspordiklubi poolt korraldatud võistlus jättis hea mulje nii sportlastele, ametnikele kui pealtvaatajatele.
Eestimaa Suvemänge korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud iga nelja aasta tagant. Mängude algusaastaks loetakse 1946.a. ning ajalooliselt on tegemist olnud maaspordi mängudega. Viimasest tulenevalt kuulus pikki aastaid mängude kavasse ka ratsasport, kuid taasiseseisvumise järgne majanduslik madalseis ja sporthobuste põud viisid meie ala Suvemängude programmist välja. Teadaaolevalt olid seni viimased Suvemängude takistussõidud tehtud 1987.a. Niitväljal.
Saare naised võtsid end õigustanud riski
Möödunud aastal tekkis Ratsaliidus idee viia taaskord ratsutamine Jõud`i poolt korraldatava suurürituse koosseisu. Pärast arvukaid läbirääkimisi vabariigi ühe suurima spordiorganisatsiooniga, mis hõlmab kõikide maakondade spordiliite, jõutigi ühisele seisukohale, et ratsutamise takistussõit sobib mängude programmi.
Peaeesmärk oli saavutatud ja takistussõit mängude kavas, kuid kes korraldaks konkreetse võistluse. Arvestades seda, et Eestimaa Suvemängud plaaniti toimuma Saaremaal, langes loogiline valik Saaremaa Ratsaspordiklubi kasuks. Nii siirduski ühel sügiseselt sombusel talvepäeval Saaremaale troika Berkmann-Nõmmoja-Talts, asudes Kaali koolimajas Saaremaa klubi juhtfirguuridega läbirääkimistesse. Läbirääkimised olid edukad ning kohalike prouade eestvedamisel alustatigi pärast aastat 2002 Saaremaa suurima takistussõiduvõistluse korraldamist.
Ürituse üks initsiaatoreid Jaanus Berkmann andis auhindu üle Rahvusvahelise Töölis- ja Amatörspordi Liidu presidendi Harald Baueriga Austriast
Kaali staadion – ideaalne paik ratsavõistluseks
Üritus viidi läbi ajaloolise Kaali järve, samuti Kaali koolimaja, vahetus läheduses, täpsemalt mõlemast objektist üle tee. Staadioni näol oli tegemist korraliku muruväljakuga, mis vaatamata enam kui 200-le stardile väga hästi vastu pidas. Sama saame öelda soojendusväljaku kohta. Võistlusväljaku suuruseks oli 60*70m, mis Eesti mõistes üksjagu suuur, kusjuures olud võimaldavad väljaku pikkust veelgi suurendada. Juba ürituse avatundidel kiitsid paljud sportlased siinkirjutajale kohalikke olusid. Lisaks heale väljakule, oli kogu üritus väga kompakte. Tallidest oli soojendusväljakuni mõnikümmend meetrit, seal kohe võistlusväljakule ning sealt tagasi tallidesse. Hobustele oli täielikult oma ala, ei mingit kokkupuudet pealtvaatajatega. Mõnesaja meetri kaugusel asuvas Kaali keskuses asub hotell, restoran, kauplus, muuseum ja muudki. Majutusvõimalust pakuti ka üle tee asuvas Kaali koolimajas. Praktiliselt ideaalne paik korraliku ratsavõistluse korraldamiseks. Saarlased, jätkake kindlasti!
Vladimir Uljanov Lenin: „Kaadrid otsustavad kõik,“
Olen tihti sõpradele-tuttavatele maininud, et oli see Lenin mis ta oli, kuid ühes oli tal õigus. Punapropagandast vohavas nõukogude koolisüsteemis õpetati meile Lenini tsitaate, millest üks kõlas järgnevalt: „Kaadrid otsustavad kõik!“. Selles oli osa maailmast pea peale pööranud tegelasel õigus, kaadritel ehk personalil on oluline tähtsus. Sedagi saime tunda Saaremaal. Kuigi kohalikud ei olenud ammu suuremat võistlust korraldanud, oli ilmselgelt näha, et kogu teadmine, kuidas üritust korralikult läbi viia, oli neil olemas. Ühest küljest on asi ju imelihtne – mõtle lihtsalt veidi suuremalt ja vii väikese võistluse korralduspraktika ellu. Võistluse tiim oli fantastiline. Kuigi osad ametnikud olid „renditud välisriikidest“ nagu Hiiumaa, Liivimaa ja Harjumaa, moodustasid suurema osa kollektiivist ikkagi kohalikud. Eriti suurt kiitust julgen siinkohal avaldada kohalikele vabatahtlikele, kes alati vajadusel olemas olid ja kõigega korralikult toime tulid. Nende hulkgi oli muljetavaldav. Reedel, mil kohale jõudsin, kihas võistlusväljak nagu sipelgapesa. Üritusele aitas ilmselgelt kaasa ilm, lisaatmosfäri andis kohalik publik.
Vabatahtlikke oli Kaalis näha rohkelt
Hea ilm tõi raja äärde arvukalt kohalikku publikut
Võistkondlikult osales kaheksa maakonda
Kuna Sprodiliit Jõud ühendab maakondade spordiliite, on Suvemängudel oluline roll maakondlikul arvestusel. Takistussõidus olid kuni neljaliikmelised koondised pannud välja kaheksa maakonda: Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Ratsaspordi kandepinda arvestades oleks võinud esindatud olla veel vaid Tartumaa ja Lääne-Virumaa. Igas võistkonnas oli üks sportlane igast arvestusklassist ehk lapsed/ponid, juuniorid/noored, harrastajad ning avatud klass.
Noorte ja juuniorite arvestuse esikolmik: Malin Kisant (Läänemaa), Eva Haavel (Saaremaa) ja Mariann-Krõõt Mätas (Pärnumaa)
Tulemustest oleme oma uudises juba kirjutanud. Toome siinkohal välja fakti, et kõik võidud jäid nõndanimetatud Lääne regiooni, mille karikasarja etappki peeti sama võistluse raames. Teadaolevalt võitis maakondlikult Läänemaa, kuha läksid lisaks individiuaalkullad avatud ning juuniorite ja noorte arvestuses. Laste ja ponide kuld jäi Saaremaale, harrastajate võit läks Hiiumaale. Rõhutan siinkohal Lääne regiooni eriti seetõttu, et vaid mõned aastad tagasi ei olnud seda piirkonda praktiliselt üldse ratsaspordi kaardil, kuid arvestatav kohalik töö ning eriti algajatele sportlastele motivatsioonina mõjuva regionaalse karikasarja loomine on nii Saare-, Lääne- kui Hiiu maakonna ratsaspordile olulist jõudu juurde andnud.
Praamisabad kokkuvõttes ei heidutanud
Nädalavahetus, mil toimusid Eestimaa Suvemängud, tõi Saaremaale tohutu hulga rahvast. Juba Suvemängude tõttu liikus mandrilt saarele ligi 10 000 inimest, lisaks ainuüksi Mändjala rannapeol osales 20 000 pidulist. Praamiliiklust teenindava Väinamere Liinide andmetel liigutati mandrilt saarele ja tagasi tol nädalavahetusel 2900 sõidukit. Kuigi endal oli mul e-piletid aegsasti broneeritud, tekitasid praamisabad väikest nostalgiat. Kuulukse oli pühapäeval kell 18 paiku Kuivastus ootejärjekord pikem, kui viis kilomeetrit. Kuigi pikad ooteajad tekitasid paljudes tuska, jäid muud emotsioonid enamusele Suvemängudel osalenutele siiski peale.
Lisaks juba nimetatud üritustele, peeti Kuressaares samal päeval maha Lossipäevad, millel juba aastaid on rüütliturniiri korraldanud Aivar Kallas, keda tunneme kas takistussõitja Jaagup Kallase isana või ka Kärdla Ratsupäevade tünnisõidu aktiivse läbiviiana. Seega hobused jõudsid samal nädalavahetusel pilti lisaks Kaalile veel ka Kuressaare lossihoovis.
Lossihoovis peetud rüütliturniiril nägi nii mõndagi huvitavat
Üritus, mis väärib jätkamist
Siinkohal hakkan tõenäoliselt end kordama, kuid pean vajalikuks märkida veelkord, et viimase 13 aasta Saaremaa suurim takistussõiduvõistlus kulges ideaalselt. Seekord toimus üritus Eestimaa Suvemängude raames, kuid avastatud võistluspaik Kaali staadionil annab suure võimaluse muuta sealne ratsavõistlus traditsiooniks, mida Saaremaa ratsaport kindlasti vajaks. Veelkord, saarlased. Loodan, et see võistlus ei olnud ühekordne sähvatus. Jõudu ning jaksu teile! Meie, mandrirahvas, tuleme kindlasti tulevatelgi aastatel.