Hobupalli (horseball) ajalugu ulatub 18. sajandi alguse Argentiinasse, kus see kandis nime pato, mis tõlgituna hispaania keelest tähendab parti. Mängu nimetus on ajendatud sellest, et algselt ei kasutanud mängijad palli, vaid elavat parti!
Rohkete õnnetuste tõttu lõpetati 1790. aastal mängud, kuid neid alustati taas 1941.a.-l, mil loodi Argentiina Pato Liit. 1953.a.-l sai patost Argentiina rahvusmäng. Tänaste reeglite kohaselt hakati mängu läbi viima möödunud sajandi kolmekümnendatel, mil elav part asendati palliga. Seepeale levis mäng Euroopas ja mujalgi maailmas. Täna on loodud Rahvusvaheline Hobupalli Föderatsioon, mis ühendab 18 riiki. Üks maailma tugevaimaid hobupalliriike on Prantsusmaa ning seda oli 2014. a. WEGil Normandias selgelt näha, eriti veel arvestades kodupubliku suurt toetust, mis mängijaid võidule aitas.
.jpg)
Hobupalli mängitakse liivaväljakul, mille pikkuseks 60 kuni 80 meetrit ning laiuseks 20 kuni 30 meetrit. Mängijad peavad haarama maast palli ning viima selle üksteisele söötes 3.5 meetri kõrgusel asuvasse meetrise diameetriga väravasse. Kogu kirjeldatud tegevuse vältel ei tohi mängija jalad puudutada maad. Pall on varustatud kuue nahast n.ö. käepidemega, mis teeb selle käsitlemise lihtsamaks ehkki sageli haaratakse mänguvahendit nii nagu iga teist palli, millel puuduvad sangad.
.jpg)
Võistkonnad moodustatakse eraldi naistele, kuid lisaks mängitakse ka segavõistkondades, kus paraku sageli kohtab rohkem mehi, kes on tugevamad ja agressiivsemad. Kõik ratsanikud on üheaegselt nii kaitse- kui ründemängijad, korraga on väljakul mõlemast võistkonnast neli mängijat. Mängul on kaks poolaega, millest kumbki kestab kümme minutit. Kahe poolaja vahe on kolm minutit, chef d`equipe saab poolaja kestel paluda minutilist vaheaega.
.jpg)
Lisaks eelnevale on hobupallil kaks olulist reeglit. Enne pealeviset väravale tuleb sooritada vähemalt kolm söötu kolme erineva mängija vahel. Kui seda reeglit eiratakse, väravat ei loeta. Teiseks ei tohi üks mängija palli hoida kauem kui kümme sekundit.
.jpg)
Hobupalli suurematest turniiridest saame nimetada Euroopa ja Maailmameistrivõistluseid, samuti klubide Meistrite Liigat. Pikima traditsiooniga on Euroopa Meistrivõistlused täiskasvanutele, mis peeti esmakordselt 1992.a. Pariisis. Möödunud aastal selgitati Euroopa parimad Prantsusmaal Saint-Lo`s, kus demonstreeriti hobupalli ka tänavuse WEGi raames. (Maailma Ratsaspordi Mängude raames oli hobupalli näol tegemist demonstratsioonalaga, millest võtsid osa Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ning Hispaania koondised.) Seni on kõik EM tiitlid võitnud Prantsusmaa. Mullu lõpetasid hõbedalil hispaanlased, pronksi teenis Portugali võistkond.