Aacheni CHIO (Official International Equestrian Tournament of the Federal Republic of Germany) toimus sedapuhku 8.-17. juulini. Tänavuses suurvõistluses ei pidanud pettuma ei sportlased ega ka pealtvaatajad – sündmus koondas endas nii suuri auhinnarahasid, noori tulevikutalente kui ka prominentseid etteasteid ja võistlusdraamat.
Saksamaal Aachenis toimuvat iga-aastast suurvõistlust peetakse ratsamaailmas miniversiooniks Olümpiamängudest, kuid seda erinevusega, et sinna võistlema pääsemiseks on palju rohkemat vaja kui lihtsalt kvalifikatsiooninormi täitmine. Tihe sõel, millest sportlased läbi peavad käima, tagab võistlejate ülikõrge taseme, mis teeb suursündmuse ahvatlevaks nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele.
Kui oled korra sündmust vaatama sattunud, kipud sinna jälle tagasi, mistõttu on Aacheni tribüünidele tekkinud dünastiad, kus lapselapsed asendavad samm-sammult vanavanemaid. Näiteks tänavusel takistussõidu Rahvuste Karikal ei olnud ühtegi vaba kohta.
Lisaks suurele publikule pani sportlaste närvid proovile ka rajameister Frank Rothenberger, kes ehitas väga korraliku raja. Fotograafide magnetiks osutus Meredith Michaels-Beerbaum, kes parkuuriga tutvumisel jalutas takistuste vahel, 5-kuune tütar süles.
Meredith Michaels-Beerbaum nüüd juba võistlustules. Foto: ALRV/Strauch
Rahvuste Karikas ja 10 takistusega sõit
Rahvuste Karika võitis Iirimaa, kelle kohta ütles USA võistkonna esindaja väga täpselt: „Iirlased on hobuste rahvus ja kui neile satuvad head hobused, on vähe neid, kes suudab iirlastele vastu panna.“ Teise koha oma kodumaal saavutasid Sakslased, neile järgnes USA naiskond.
Iiri koondise liige Dermott Lennoni kaks puhast vooru olid meeskonnale oluliseks abiks teel võidule. Foto: Kit Houghton / FEI
Aachenis leiab aset haruldane aga äärmiselt huvitav 10 takistusega sõit, kus võistlevad kehtivad Euroopa- ja Maailmameister, OM võitja ja eelmise aasta Aacheni põhisõidu võitja. Sportlased vahetavad omavahel hobuseid ja loomaga tutvumiseks on sõitjal vaid 2 minutit. Seekord ainuke sõitja ilma karistuspunktideta oli Kevin Staut – ainuke, kes suutis kõikide hobustega nii lühikese aja jooksul kokkuleppele jõuda.
Kevin Staut ja Kraque Boom Bois Margot mullu Aachenis. Foto: Kit Houghton / FEI
Põhisõidu – Rolex GP– võit läks esmakordselt turniiri ajaloos Kanadasse – olümpialane Eric Lamaze ja KWPN täkk Hickstead olid ümberhüpetel kiiremad kui Pius Schwizer ja Carlina. Sõidu auhinnafond oli 350 000 EUR, mida ratsaspordis tihti ei kohta.
Eric Lamaze, muide läks autasustamiselt otse haiglasse. Sportlase sõnul kuulis ta põhisõidus pärast kolmese süsteemi viimasel takistusel kolmeses maandumist jalas raksu. Seejärel läks ta ümberhüpetele, võitis GP ja siis sai aru, et tal luumurd. Nüüd tehakse talle operatsioon ja lubatakse sadulasse alles kuu aja pärast.
Eric Lamaze ja Hickstead. Foto: Reuters
Koolisõit
Kuna arenenud koolisõidumaades pööratakse suurt tähelepanu mitte ainult tippsportlastele, vaid ka pealekasvule, siis tänavu oli Aachenis kavas GP sõit ratsanikele vanuses alla 25 eluaasta. Võistluse mõte oli kergendada noorte üleminekut seenioride GP tasemele. Starti tulid Euroopa parimad noored, edukaimaks osutus Julie de Deken Belgiast 12-aastasel Fazzinol, kes võitsid kindlalt mõlemad sõidud. Julie alustas ratsutamist 4-aastaselt ja oli hiljem riigi koondise liige nii poniklassis, kui ka juunioride ja noorte ratsanike tasemel. Oma põhihobusega on ta ratsutanud 6 aastat, teda treenivad Tineke ja Imke Schellekens-Bartels.
Vasakul: Julie de Deken ja Fazzino mõni aasta tagasi. Foto: Jan de Backer
CDI sõidu parim oli 75,6 protsendiga noor ema ning Saksamaa nr.1 sõitja ja rahva lemmik Isabell Werth hobusega Warum Nicht. Esikolmik koosneski ainult sakslastest – teine oli Monica Theodorescu ratsul Whisper 70,2% ja kolmas saksa koondise pesamuna Matthias Alexander Rath hobusel Triviant Unicef 69.6%. CDI raames peetud GP Specialis jäid esimesed kaks kohta samaks. Küri võtjaks krooniti Laura Bechtolsheimer ja Andretti H 71,5 protsendiga.
Isabell Werth hobusega Warum Nicht. Foto: Ken Braddick / www.dressage-news.com
CDIO koolisõidu GP võitja ei tulnud üllatuseks. Must iludus Totilas ja Edward Gal ei olnud jõudnud areenile sissegi sõita, kui tribüünid tervitasid neid nagu nad oleks juba võitnud. Seda nad ka veenvalt tegid, saavutades hiigelvahega esikoha Adelinde Cornelisseni ja Parzivali ees. Seega hoiavad Edward Gal ja võimas Totilas maailmarekordit kõigis koolisõidu distsipliinides, kuna lisaks varasematele rekorditele GPs ja Küris sõitsid nad välja ka 86,4 protsendiga uue maailmarekordi Specialis. Kolmandad olid Laura Bechtolsheimer ja üliandekas Mistral Hojris.
Moorlands Totilas ja Edward Gal on ediselt võitmatud. Foto: ALRV/Strauch
Rahvuste Karika põhisõidus (GP Special) saavutas veenva võidu Hollandi võistkond koosseisus Edward Gal, Adelinde Cornelissen ja Imke Schellekens-Bartels. Saksamaale kossesisus Isabell Werth, Christoph Koschel ja Matthias Alexander Rath järgnesid Inglismaa, Belgia, Kanada, Hispaania, Taani, Austraalia ja Rootsi.
Pärast teist kvalifikatsiooni, milleks oli GP Special, pääsesid 15 parimat sõitma Küri. Jällegi saavutasid veenva võidu Edward Gal ja Totilas, kelle sõit polnud siiski vigadeta – ühel traavi pikendusel läks täkk galopile üle ja ühel piafeel tegi 1 galopi fulee sisse, saavutades sellest hoolimata tulemuseks 90,6% ja saades kohtunikelt 24 hinnet 10. Oma võistlusjärgses intervjuus ütles Edward, et tema meelest läheb hobune iga sõiduga ainult paremaks (minu meelest on ta niikuinii teiselt planeedilt ja enam paremaks minna ei saa – toim.) aga kuna sõitja soovis veel rohkem väljenduslikkust, olid ta mõjutusvahendid mõnes kohas liiga tugevad, mistõttu tulid vead sisse, kuid lubas, et rohkem see ei kordu. Samuti mainis Edward, et annab endale aru, kuivõrd suurepärane hobune on tema kätte sattunud. Arvestades, et Totilaselt kogutakse see hooaeg spermat 3 korda nädalas ja paralleelselt toimub tavaline treeningrutiin, on täkk siiski väga mõistlik ja koostööaldis, vahe on ainult selles, et tallis teeb ta nüüd pisut rohkem häält.
Gal ja võimas Totilas jätkavad üle 90% skoori saavutamisega. Foto: www.elittesport.lv
Teine Küri koht polnud samuti üllatus – Adelinde Cornelissen ja Parzival sõitsid soliidse 85,6-protsendise tulemusega oma kava Tšaikovski ballettide muusika saatel ja sooritasid väga keerulise ning efektse elemendi piafee pirueti ühele poole, millele koheselt järgnes piruett teisele poole.
Totilase lähim konkurent Parzival ja tema ratsanik Adelinde Cornelissen. Foto: Kit Houghton / FEI
Imke Schellekens-Bartels paistis sõidu lõppedes rahulolematu, kuid kolmas koht ja 81% tegid ta tuju kindlasti paremaks.
Isabell Werth ei varjanud oma nördimist vaatamata sellele, et ta oli ainuke sõitja, kellele plaksutati püsti seistes. Saksa pinnas suutis aidata oma sõitjat ainult neljandale kohale ja kui publik sai teada, et kohtunikud panid Isabellile 80,7% ja neljanda koha, vilistati kohtunikud sõna otseses mõttes peaaegu välja. Ei saa märkimata jätta, et seitsme kohtuniku peale oli Isabell Werth-i vahe Imke-ga ainult 3 punkti – väga tihe rebimine medali koha ja auhinnasumma vahe 4500 EUR eest.
Vasakul: Imke Schellekens-Bartels ja Toots. Foto: Astrid Appels
Siinkohal on oluline välja tuua, et Aachenis oli tänavu esmakordselt kasutusel uus hindamissüsteem, mille eesmärgiks on vähendada ühe kohtuniku mõju üldtulemusele. Seega on kohtunike arvu suurendatud seitsmeni, kellest viis istuvad kõik lühikese seina ääres. Kohtunikel on kõigis sõitudes lubatud panna poolikuid hindeid, mis oli varem lubatud vaid Kür-is. Samuti võib uuenduseks pidada asjaolu, et pealtvaatajad olid lubatud vaatama soojendusväljakut, nii et Totilase fännid said jälgida oma lemmiku iga sammu.
Võistluse ametlik kodulehekülg http://www.chioaachen.de/