Kõigi meie sportlaste tulemuste kohta peetakse edetabelelid, need on avalikud, alati väga operatiivsed ning ülevaatlikud – reeglid on kokku lepitud ja kõik saavad jooksvalt oma seise vaadata. Suur töö, mille eest korraldajatele ainult tänusõnad.
Peale paari aastat ponidega tegelemist tahan teha ettepaneku, mis aitaks lahendada ühte poniklassi takistussõidu edetabeli suurt küsitavust. Poniklassi edetabeli pidamise reeglid on kirjas takistussõidu edetabeli punktiarvestuskorras ning vastavalt kasutatakse ka poniklassis piiratud osaluse mõistet. Teen ettepaneku seda mitte kasutada.
Poniklass on Eestis olemas ainult FEI poni tähenduses ehk kõik ponid turjakõrgusega kuni 148/149 cm loetakse ponideks ning nende ratsanikud poniklassi sportlasteks. Ponikarikatel kasutatakse küll klasse I, II ja III kuid seda takistuste kõrgusest lähtuvalt ning ponikarikate üldjuhendite alusel. Tsiteerides ERL kodulehel toodud definitsiooni: Eestis korraldatakse võistlusi vanuseklassis poniratsutajad, kelleks on kuni 16 a võistlejad ponidel, s.t.hobustel turjakõrgusega kuni 148 cm, koos raudadega 149 cm. Eesti ratsaponide ja väikeponide aretusprogrammis on küll olemas kaks ponide gruppi – väikeponi ja ratsaponi. Seejuures loetakse väikeponiks aga ponid turjakõrgusega 120 cm ning ka hüppamine pole neile kohustuslik. Kõik ponid turjakõrgusega 120-148 cm loetakse aga ratsaponideks.
Arenenud ponispordiga riikides on lisaks üldistele poniparkuuridele võimalik võistelda ka eraldi 2-4 poniklassis, riigist sõltuvalt. Soomes näiteks „pikkuponi“ ja „iso poni“ klassis, Lätis „kuni 130/131 cm“ ja „kuni 148/149 cm“ ponide klassis. Juhtub nüüd mõni meie ponisportlane võõrsil oma klassis tulemuse tegema, siis Eesti edetabelis saab ta selle eest punkte koefitsiendiga 0.5, sest meie mõistes on tegemist piiratud osalusega klassiga. Mis tähendab, et ponisportlane, kes teeb väikeste ponide klassis parkuuris kõrgusega 110 cm edetabeli punkte vääriva tulemuse, saab küll oma punktid, kuid koefitsiendiga 0.5. Ja ponisportlane, kes teeb suurte ponide klassis parkuuris kõrgusel 120 cm edetabeli punkte vääriva tulemuse, saab küll oma punktid, kuid koefitsiendiga 0.5.
Edetabeli pidamise eesmärk on tunnustada sportlikke saavutusi. Poniklassi sees piiratud osalusega kaasneva koefitsiendi 0.5 kasutamine töötab sellele eesmärgile aga igal sajal viisil vastu. Poniklassis ei tohi punkte vähendada vastavalt sellele, kas ühes või teises klassis said osaleda kõik ponid või ei saanud ning laps ehk ponisportlane peab meie edetablis oma tulemuse eest saama punkte ikka ja alati vähemalt koefitsiendiga 1, täismahus, mitte vähendatud kujul.
Poniklassi sees on teatav sisemine gradatsioon justkui iseenesest juba niigi olemas. Väikesed algajad toimetavad eriti pisikestel ponidel ja hästi madalates parkuurides, veidi suuremad ning oskajamad juba veidi suurematel ponidel kõrgemates. Kuna edetabeli punktiarvestuses loeb ka parkuuri kõrgus, siis madalamates parkuurides startiv ponisportlane saab kõrgemal startiva sportlasega võrreldes samaväärse koha eest vähem punkte niikuinii. Lisaks on alati kusagil taustal ka treenerid-kantseldajad, kes hoolitsevad piirides püsimise eest, nii et ponidele füüsiliselt üle jõu käivatesse parkuuridesse keegi kogemata ära ei eksi. Juhul aga kui siiski on vajalik mõistlik piirang ette anda, siis seda juhendis ka tehakse, näiteks öeldes, et startides ponidele avatud parkuuris kõrgusega 110 cm peab poni olema vähemalt 5-aastane.
Seega kui ponisportlasene tahab näidata, et ta midagi ka oskab, siis peab ta parkuure hüppama kõige kõrgemal võimalikul tasemel. Aus ja selge mäng igas suhtes. Poni turjakõrgus ei ole aga sportlase probleem ning teda selle eest mõnel juhul edetabelis koefitsiendiga 0.5 „trahvida“ ei tohi. Pealegi on enamik sportponide tõugudest turja kõrgusega 140 cm piiril, veidi alla ja veidi peale. Mis tähendab, et kui lapsele poni ostev lapsevanem on piiratud osaluse rakendamisest ponisportlaste edetabelis teadlik, siis ei hakka ta tarbetuid riske võtma ning ponisporti aretatud ponide poole ei vaata. Sellega programmeerime me ponispordi arengusse ise sisse omalaadse arengupiduri, mida pole aga küll mitte kellelegi vaja. Ponisport areneb mühinal, võistlusi ning võimalusi on palju ning kui sellelt taustalt hakatakse juba ka piiri taga tulemusi tegema, siis ei ole vaja nende väärtust edetabelis piiratud osalusega kaasneva koefitsiendi 0.5 rakendamisega vähendama hakata. Pole oluline, milliste ponide klassis tulemus saadi – kas väikeste, suurte või kasvõi shetlandi poniga ainult shetlandi ponidele avatud klassis. Parkuuride kõrguste erinevusest tekib ponisportlaste seas vahe sisse niikuinii ja sellest lastespordi raamides täiesti piisab.
Eeltoodud arvestades teen ettepaneku meie takistussõidu edetabelis poniklassi sportlaste osas piiratud osalusega võistluse mõistet mitte kasutada.
Anu Kull
RK Ruila Tall
Tel. 5017516
Ettepanek on saadetud ERL juhatusele