Hobumaailmal oli Leipzigi MK finaali aegu meeldiv võimalus intervjueerida Euroopa Ratsaspordi Liidu peasekretäri Hanfried Haringut. Haring on eelnevalt juhtinud Saksamaa Ratsaspordi Liitu, osalenud erinevates FEI juhtimisstruktuurdes ning omab kõrgeimat ehk Official taseme takistussõidukohtuniku kvalifikatsiooni.
Miks Euroopa Ratsaspordi Liit loodi just aasta, mitte näiteks kümme aastat tagasi?
Peamiseks põhjuseks oli vajadus rohkem kontsentreeruda spordile ja selle arengule Euroopas. Täna on FEI-s (Rahvusvaheline Ratsaspordi Liit) situatsioon, kus 90% ratsaspordist nii sportlaste ja võistluste arvu kui sfääris liikuvat raha arvestades on Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid hääled jagunevad 10% Euroopa-Ameerika, 90% muu maailm. Sellest tulenevalt ei ole võimalik FEI tasandil lahendada Euroopa ratsaspordis esinevaid ja tekkivaid probleeme. Rõhutan siinkohal siiski, et EEF (Euroopa Ratsaspordi Liit) ei ole loodud oponeerimaks FEI-ga.
Euroopa ratsasport vajab tõsisemat lähenemist. Me asume piisavalt suurel territooriumil, kus leidub suuri ja rikkaid, suuri ja vaeseid, väikseid ja rikkaid ning väikseid ja vaeseid riike. Samuti on täiesti erinev riikide ratsaspordi arengutase ja selle traditsioonid. Esmalt peame lahendama probleemsed kohad ning korrastama oma ratsaspordi keskkonna, minemaks edasi järgnevale, nõnda nimetatud maailma tasandile. EEF-ga sarnased organisatsioonid on juba ammu loodud näiteks Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
Millised on EEF suhted FEI-ga? Vaatamata teie väitele, peavad mitmedki EEF-i FEI-ga opositsioonis olevaks.
Vastasseisu FEI-ga me kindlasti ei taotle. FEI vaatab ratsaspordile rohkem poliitilisel tasandil, EEF püüab süveneda põhiliselt otseselt sporti puudutavatesse küsimustesse. Leian, et suhted FEI-ga on head. Näiteks võin tuua, et hiljuti asus FEI peasekretäri kohale väga aktiivselt EEF-i asutamisega tegelenud Ingmar de Woos, viies meie mõtteviisi FEI tasandile.
Foto: Külli Tedre
Peagi leiab aset FEI erakorraline assamblee, kus soovitakse muuta FEI põhikirja. Kuidas see Teie nägemuses mõjutab ratsasporti Euroopas?
Kõnealusel assambleel soovime põhikirja muutmisega konkretiseerida FEI juhtimist ning suurendada olulisemate ratsaspordimaade esindatust struktuurides. Regioonid, kus rohkem sportlaseid, hakkavad plaani kohaselt omama tegevjuhtkonnas rohkem otsustusõigust.
Tulles tagasi EEF-i juurde, kirjeldage palun lühidalt, millistel alustel loodud organisatsioon tegutseb?
Kogu föderatsioon toimib vabatahtlikkuse alusel ehk ükski ametnik ei ole palgaline. See võib kunagi muutuda, kuid hetkel on see nii. Föderatsiooni juhtorganiks on seitsme liikmeline juhatus, milline käib koos vähemalt kord iga kahe kuu tagant.
Igapäevane töö toimub spetsiaalselt konkreetsete teemade lahenduseks mõeldud töögruppides. Nimetatud töögrupid on ajutised ehk kui probleem leiab lahenduse või mingi muu tulemi, on töögrupi missioon täidetud. Töögruppides võivad osaleda kõik, kellele püstitatud probleemile lahenduse leidmine huvi pakub. Aeg ajalt me kasutame ka eksperte, keda tasustatakse neid palganud rahvuslike alaliitude poolt.
Me püüame organisatsiooni kulud väga madalad hoida. Näiteks korraldasime siin (toim. Leipzigi Messihall MK finaali päevil) mitmeid ekspertide koosolekuid: äri ja spordi sidemetest, Rahvuste Karika formaadi muutustest ja arengusuundadest jne. Odavaks tegi sellise kohtumise asjaolu, et enamus vajalikest inimestest osaleb käimasoleval üritusel niikuinii.
Olulise töögrupina nimetaksin ära Euroopa Nõukogu suhete töögrupi. Me ei esinda ju ainult sporti, vaid hobundusega seotud tööstust: kasvandused, ratsavarustuse tootmine, hobuveokid, veterinaaria jne. Seda silmas pidades, on vaja hoida Brüsselis kätt pulsil, kaitsmaks kogu meie sektori huvisi ning kaasata arenevate alaliitude tarbeks Euroopa arenguprogrammide vahendeid, samuti jälgida meid puudutavat üle-Euroopalist seadusandlust.
EEF-i juures on loodud väikeste alaliitude töögrupp. Eestile kui väikesele alaliidule pakub huvi, millised on selle töögrupi eesmärgid ja põhiteemad?
Seda töögruppi juhib Portugali Ratsaspordi Liidu peasekretär. Ta on teinud palju uurimusi, defineerimaks väikest alaliitu. Esmalt arvestame konkreetse riigi rahvaarvu, siis ratsasportlaste hulka, võistluste hulka ja muud sporti puudutavat. Näiteks Türgi on rahvaarvult tohutu riik, kuid ratsasportlasi on seal imevähe. Pigem peaksime Türgit lugema väikeseks alaliiduks. Täna on meil laual mitmeid verisoone, kuid lõplikult püüame asja otsustada juunikuu alguseks Varssavisse planeeritud erinevate alaliitude kohtumisel. Töögrupi põhiliseks ülesandeks jääb väikeste alaliitude hääle kuuldavaks tegemine Euroopa tasandil ning ratsaspordi tasemete ühtlustamine, kaasamaks sellesse erinevaid arenguprogramme.
Hanfred Haring väikeriik Eesti kohtunik Tõnu Kaumanniga elavas vestlusringis. Foto: Külli Tedre
Küsimus ka Maailmakarika võistluste kohta. Esimest korda peetakse üheaegselt nelja ala finaalid. Kuidas Teie, kui paljusid MK finaale näinud inimese, silmis selline areng paistab?
Sellisel korraldusel on oma plusse ja miinuseid. Näiteks arvestades meedia- ning publikuhuvi, tuleb see kindlasti kasuks voltižeerimisele. Eraldi finaali korraldades ei ole nad sellist menu nautinud, samuti on raskem leida toetajaid. Teisest küljest teeb selline formaat korraldamise kalliks ja ka keerukaks, mistõttu see osutub jõukohaseks vaid suurtele alaliitudele, mis omakorda ei ole hea. Mil moel tulevikus jätkata, saab olema arutelude teemaks pärast Leipzigi võistluse lõppu.