FEI spordifoorum: takistussõitjad soovivad nn verereegli ülevaatamist

FEI takistussõidukomitee esimees Stephan Ellenbruch. Foto: FEI/Germain Arias-Schreiber

FEI Spordifoorum algas esmaspäeval Lausanne’is ja esimese päeva viimane sessioon oli pühendatud tänavusele FEI takistussõidu määrustiku täielikule läbivaatamisele. Paneelis osalesid FEI takistussõidukomitee esimees Stephan Ellenbruch, FEI takistussõidu direktor Todd Hinde, IJRC president Francois Mathy Jr, FEI 4. taseme kohtunik ja FEI 4. taseme korrapidaja Cesar Hirsch, kes oli ka Pariisi 2024. aasta olümpiamängude peakorrapidaja, Amsterdami takistussõidu võistluse direktor ja ratsaspordivõistluste korraldajate peasekretär Irene Verheul ning Rootsi koondise peatreener Henrik Ankarcrona. Arutelu juhtis FEI sportlaskomisjoni esimees ja takistussõitja Jessica Kürten.

Üheks aruteluteemaks oli FEI takistussõidu määrustiku artikkel 241.3.30, mis reguleerib elimineerimist hobuse külgedel nähtava vere tõttu. IJRC taotles reegli arutamist, et saavutada suurem proportsionaalsus reeglite rikkumise ja määratava karistuse vahel.

Ellenbruch rõhutas, et on oluline eristada artiklit 241.3.30 artiklist 242.3.1. Esimene käsitleb elimineerimist hobuse külgedel nähtava vere tõttu, samas kui artikkel 242.3.1 nõuab kohustuslikku diskvalifitseerimist, kui hobusel on liigsest kannuste või piitsa kasutamisest tekkinud jäljed. Artikli 242.3.1 rikkumise korral võivad lisanduda ka täiendavad sanktsioonid.

Ellenbruch märkis, et artikkel 241.3.30 on osutunud vajalikuks, kuna selle jõustumise järel on vastavad juhtumid oluliselt vähenenud. „Ma ei saa siin statistilisi andmeid esitada, kuid oma kogemusest tean, et verega seotud juhtumid on harvad,“ ütles Ellenbruch, märkides, et enamasti on põhjuseks haamerkannuste kasutamine. „Ma mõistan, et IJRC ja sportlased tahavad arutada selle reegli tagajärgi. Minu jaoks ei ole küsimus selles, kas me vajame seda reeglit – olen selles täiesti veendunud. Küsimus on pigem menetluses. Kuid ma mõistan, et tuleb arutada ka tagajärgi,“ ütles Ellenbruch. „Võib-olla saame seda teha. Lõpliku otsuse langetavad ratsaliidud üldkogul.“

Kas olümpiamängudel juhtunu oli ebaõiglane?

IJRC-i president Mathy Jr väljendas veendumust, et reegel on vajalik, sest keegi ei soovi näha võistlusväljakul veritsevaid hobuseid. Ent tema sõnul oleks vaja vältida olukordi, mis sarnanevad 2024. aasta olümpiamängudel toimunule, kus Brasiilia takistussõitja Pedro Veniss eemaldati pärast puhta sõidu sooritamist võistkondlikust arvestusest. Seetõttu kadus ka võimalus finaali kvalifitseeruda, sest olümpiaformaadis arvestatakse kolme parima sportlase tulemustega ja puudub ruum eksimusteks. „Sellest hoolimata – see reegel loodi hobuse kaitseks, kuid antud juhul mõjus see hoopis vastupidiselt,“ leidis Mathy Jr.

„Me teame, mis reegel ütleb, aga kui hobuse veritsus jõuab ajakirjandusse pealkirjaga „sportlane elimineeritud vere tõttu“, siis võib see tunduda probleemina varustuse või hobuse väärkohtlemise tõttu. See võib aga olla ka pelgalt kriimustus, kuid kohene elimineerimine sellises olukorras on see, mida me soovime muuta, kuna peame seda ebaõiglaseks. Üks põhimõtteid, millest soovime lähtuda, on suurem proportsionaalsus rikkumise ja sanktsiooni vahel, ning minu isiklik arvamus on, et meil on võimalus saavutada selle osas täpsem tasakaal.“

Mathy Jr. ütles, et selle probleemi lahendamiseks on kaks võimalust: kas muuta protokolli juhtumite puhul, mida Venissi puhul kirjeldati kui „mikrohaavandeid“, või muuta reeglit – asendades elimineerimise teiste sanktsioonidega. Näiteks hoiatusega esmakordse rikkumise eest, kollase kaardiga teise rikkumise eest ja lõpuks teatud ajaks kehtestatud võistluskeeluga kolmanda rikkumise korral.

Ankarcrona rõhutas, et kui ratsaniku tekitatud vigastus põhjustab verejooksu, peab sellel olema tagajärjed. „Me ei saa seda lubada ja ma arvan, et oleme selles ühel meelel,“ ütles Ankarcrona, lisades, et elimineerimist kui tagajärge on raske õiglaselt rakendada ning seda saab arutada, tuues näiteks Venissi juhtumi. „Kui me muudame reeglit, siis arvan, et see teeb asja keerulisemaks kui praegu. Võib-olla mitte esimesel korral, aga oletame, et esimese rikkumise eest antakse kollane kaart – kas valiksin siis selle ratsaniku meeskonda meistrivõistlustele? Kui ta saab teise kollase kaardi, peab karistus olema karmim, eks? Nii et mingis mõttes on see hea, sest see näitab, et võtame asja tõsiselt. See võib olla juhuslik, sind ei diskvalifitseerita kohe, kuid saad kollase kaardi – ja kui see juhtub uuesti, siis järgnevad karmimad tagajärjed. Ma arvan, et see on huvitav vaatenurk.“

Todd Hinde rõhutas, et praegu keskendutakse peamiselt huvigruppidelt tagasiside kogumisele, et otsustada, kas teema vajab edasist arutelu. „See on arutelu, mida tuleb pidada,“ kommenteeris Hinde. Tema sõnul on FEI teadlik, et reegel praegusel kujul toimib, kuid rikkumise eest määratavad sanktsioonid võivad olla arutluse all. „Olulisem on arutada võimalikke alternatiivseid sanktsioone – mitte tingimata IJRC ettepanekuid, vaid seda, milliseid karistusmeetmeid saaks kasutada.“

Fookus on sotsiaalsel litsentsil

Hollandi ratsaspordi liidu esindaja tõstatas küsimuse, kuidas selgitada asja avalikkusele. „Mõistan kõlanud argumente, eriti ratsanike vaatenurgast, kuid kuidas seda selgitada avalikkusele? Sest just nemad on meie spordi suurimad kriitikud. Koolisõidus on asi lihtne – kui on verd, siis sportlane kõrvaldatakse – mingit arutelu pole. Aga kuidas me selgitame avalikkusele võistlustel või meedias, et takistussõidus „võib-olla pole see nii hull“ – kuidas me seda põhjendame?“

Ääremärkuse korral olgu mainitud, et 2011. aastal tehti sarnane katse leevendada nn verereeglit koolisõidus. Toona toetas märkimisväärne hulk koolisõitjaid muudatust, kuid avalikkuse survel jäi reegel muutmata. Järgmine katse järgnes 2015. aastal, kuid ka see läks edutult. Kümme aastat hiljem üritavad takistussõitjad samuti leevendada verereeglit, mis on juba leebem kui koolisõidus.

Ellenbruch vastas, et on oluline, et säilitataks reegel sellisena, nagu see on, ja et hoitaks kinni protseduuridest. „Isegi kui protseduurid on täiesti selged ja selleks on protokoll, kuulen vahel muresid, et kohtunikud otsivad verd. Tegelikult peaksime kõik olema ühel meelel ühes asjas: normaalne olukord on see, et hobune lahkub võistlusplatsilt vereta. Kui verd ei ole, siis verd ei ole – seega ei ole vaja seda ka otsida. Kui aga mõni juhtum siiski esineb, peame naasma varasemate arutelude juurde ja võtmesõnaks on „sotsiaalne tegevusluba“ – see on lihtsalt nii. Me elame ajal, mil on väga-väga raske seda välismaailmale selgitada. Ja mitte ainult välismaailmale, vaid ka hobumaailma sees on inimesi, kes ei saa sellest aru. See teeb mind veidi murelikuks,” selgitas ta.

Ellenbruch leidis ka, et ehkki soov on määrustiku mitte muuta, siis kui leidubki parem lahendus ollakse valmis seda arutama. “Kuid peame meeles pidama, et peamine fookus on alati sotsiaalsel litsentsil– see on lihtsalt nii ning seda on väga raske selgitada.“

FEI Spordifoorum oli esimene platvorm, kus kõik huvigruppide esindajad said ühiselt arutada FEI takistussõidureeglite läbivaatamist. Selle lõplik versioon esitatakse hääletusele FEI 2025. aasta üldkogul, mis toimub sügisel. FEI reeglite läbivaatamisega saab tutvuda SIIN.