Eelmine nädal Ruilas oli tihe, sest vahetult pärast Jos Kumpsi takistussõidu kliinikut vallutasid Ruila Talli rajameistrid. Kaasaegset rajakujundust õpetas meie rajameistritele ja treeneritele eestlastele tuntud rahvusvaheline Iirimaa rajameister Frank Glynn, kes on osalenud mitmetel meie rahvusvahelistel võistlustel ja disaininud ka Eesti meistrivõistluste radu. Koolitusel osalenud treenerid ja takistussõitjat leidsid, et rajameistri koolitusel osalemine andise neile teise vaatenurga ja palju kasulikku infot, mida oma igapäevatöösse ja treeningutesse kaasa võtta.
Franki koolitus oli põhjalik: alustades rajameistrite töö A&O-st, räägiti üksipulgi läbi ka erinevad nüansid, mis rajameistri töö juures rolli mängivad, alatest poniklassi parkuuridest kuni 130 cm parkuuride ehitamiseni välja. Samuti rõhutas Frank, et rajameistri töö juures tuleb esikohale seada eelkõige hobuse heaolu ja ehitada parkuure vastavalt võistlejate tasemele. “A course is only as good as it is suitable” ehk rada saab olla ainult nii hea kui ta on sobiv. Selle all pidas Frank silmas, et raja ehitamisel peab arvestama lisaks võistlustasemele ka võistlusklassi tüüpi, klassi eesmärki, väljaku suurust ja ka pinnase ja ilmastikutingimusi.
Frank näitas oma põhjalikkuse ja detailidega, et rajameistri töö ei ole pelgalt takistuste üles seadmine, vaid arvestada tuleb üksikasjalikult sportlase ja hobuse võimetega – ratsaniku keskendumisvõimega ning reageerimiskiirusega (sekunditäpsusega), hobuse tasakaalu, sammu, nõtkuse, sportlikkuse, keskendumisvõime ja ettevaatlikkusega.
Kas teadsid, et kui võistluste kiiruseks on määratud 350m/min, siis tähendab see, et ühe sekundi jooksul katab hobune 5,83 meetrit ning ühe hobuse fulee võtab aega keskmiselt 0,627 sekundit, võttes arvesse seda, et keskmiselt on hobuse sammupikkus 3,66 m. See kõik annab rajameistrile idee, kui palju on hobusel ja ratsanikul aega reageerimiseks erinevatel tõketel ja sellest lähtuvalt tuleb ehitada ka rada.
Koolituse tegi eriliseks see, et kahe päeva vältel analüüsiti teoorias ja praktikas radade kujundamist ning seda eraldi nii sise- kui ka välitingimustes. Mõlemat päeva alustas teoreetiline osa, millele järgnes praktiline osa laupäeval maneežis ning pühapäeval väliväljakul.
Koolitust toetas Erasmus+. Erasmus+ sport pakub sporditöötajatele mitut tüüpi tegevusvõimalusi, mis toetavad nende erialalist arengut ja edendavad spordivaldkonda üldisemalt. Erasmus+ sport eesmärk on aidata kaasa spordiorganisatsioonide arengule, toetades nende töötajate ja vabatahtlike õpirännet.
