Tsau!
Pärast pikka ja väsitavat autosõitu jõudsin ma esmaspäeva õhtul siia Saksamaale kohale. Perekond on ülitore! Vanemad üritavad kõigest väest inglise keelt rääkida, vaikselt tuleb välja ka.
Tiimikaaslaseks on pruunisilme tüdruk Frederika (ega ma pole kindel, kas seda nii kirjutatakse), temalt sain ka hobuse, 8 aastase ruuna. Lihtne sõita ja esimene trenn tuli väga hästi välja. Tüdruk väitis, et ma sõidan tema hobusega paremini, kui ta ise 🙂 enda sõnul on ta rahul.
Võistluspaik on väga suur ja kena. Üles on pandud viis väliboksidest talli. Võistlusväljakuks on suur, väga hea muruväljak ja lisaks on kaks mõnusat liivaga soojendus- ja trenniväljakut.
Ratsutajate tase on osadel väga hea, osadele on aga antud liiga keerulised hobused. Enamus on siin teist või kolmandat aastat, pole veel kohanud kedagi, kes esimest aastat oleks, peale minu. Mulle väga meeldib siin.
Homme(kolmapäeval) annavad trenni Top Ten ratsutajad näiteks M.Beerbaum, neljapäevast veel ei tea ja reedel hakkab võistlus. 
Kirjutan veel, kui internetti satun.
Tervitades Saksamaalt,
Tjorven