Võistlused läksid hästi. Olgu, mõned karistuspunktid tulid, aga ise olin rahul. Rajad olid suured, aga lihtsad. Tiimikaaslane ja ka tema isa olid rahul.
Üldkokkuvõttes oli see väga super üritus. Korraldus oli väga hea, üks tiim väljakule, teine väljakult ära. Kõik toimus kui kellavärk. Avatseremoonia meeldis mulle väga – üksi joosta üle võistlusväljaku ja hoida Estlandi silti ning pisikest sini-must-valget lippu tekitas väga hea tunde, hetkeks küll väikese nõrkuse jalgades, kuid see kadus peatselt.
Toitlustamine oli korraldatud nii, et kõik ratsutajad, treenerid, hobuseomanikud ja muud võistluste asjaosalised said koguaeg tasuta süüa. Valikuvõimalusi oli palju, kõik said söönuks.
Mainiti, et see on "Friendships not Championships", ja nii ka oli. Igalt maalt saime kõik omale sõpru, saime tundma paljusid erinevaid kultuure ja keeli. Kõige rohkem räägiti ratsutajate seas hispaania keelt.
Kahju oli lahkuda, soovin, et saaksin sinna kahe aasta pärast uuesti minna ja näha jälle kõiki neid abivalmis korraldajaid, ratsutajaid ja eelkõige oma sõpru kogu maailmast.
Tjorka