Samal ajal, kui Ruilas selgitati välja tänavused Eesti meistrid takistussõidus, sai Taanis toimunud MM lõpplahenduse. Takistussõidu maailmameistriks tuli näiliselt lendleva kergusega rootslane Henrik von Eckermann hobusel King Edward, jättes enda selja taha belglase Jérôme Guery hobusel Quel Homme de Hus ning hollandlase Maikel van der Vleuteni hobusel Beauville Z N.O.P. Rootsi võttis maailmameistrivõistlustelt ka meeskondliku kulla. Rootsile oli tegu esimese meeskondliku ja individuaalse kuldmedaliga MMilt.
Ülevaade reeglitest
Parimatest parimad selgitati välja mitme osavõistluste tulemusena. Esimene osavõistlus peeti kolmapäeval, 10. augustil, kui takistussõitjad võtsid mõõtu parkuuris, mis peeti Tabel C ehk kiirusparkuuri põhimõtetel. Neljapäeval ja reedel jätkati Tabel A ehk puhtus-kiirus parkuuriga. Reedel selgitati välja ka esimesed medalivõitjad, kui selgusid meeskondlikud medalistid. Võistkondlikud medalid selguvad, kui liidetakse kokku iga meeskonna esimese osavõistluse ja teise osavõistluse mõlema vooru kolm parimat tulemust. Väikseima karistuspunktide kogusummaga võistkond võidab.
Pühapäevasesse finaali, kus selgusid individuaalsed medalistid, kvalifitseerus 25 parimat sportlast. Laupäeval selgus,et pühapäevaks oli end üles andnud 22 sportlast, kellest 21 läbis võistluste eelse vet-checki.
Võistlustest
Kolmapäeval asus starti 103 võistluspaari, sh 22 meeskonda. Fortuuna naeratas Rootsile juba teisipäeval, kui loosimise tulemusena selgus, et rootslased stardivad viimastena. Kolmapäeval toimunud kiirusparkuuris jäi teistele püüdmatuks prantslane Julien Epaillard hobusel Caracole de la Roque, talle järgnesid Scott Brash (GBR) ja Hello Jefferson ning Martin Fuchs (SUI) hobusel Leone Jei. Henrik von Eckermann saavutas 5. koha, Maikel van der Vleuten 14. ja Jérôme Guery 16. koha. Kiirusparkuur möödus suuremate vahejuhtumisteta kuni Prantsusmaa ankrumehe Kevin Stauti stardini. Kahene lattaed-okser süsteem lennutas ratsaniku sadulast lahti ning koos jalustega maanduti liivas. Õnneks ei saanud hobune ega ratsanik viga ning Stauti meeskonnakaaslastega hea töö tulemusena hoidis Prantsusmaa teist kohta Rootsi järel.
Neljapäevane võistlus otsustas, millised kümme meeskonda pääsevad edasi reedesse. Rajameister Louis Konickx oli ehitanud neljapäevaks väljakutseid esitava parkuuri, mis segas paremusjärjestust. Selle tulemusena tõusis Saksamaa meeskond kuuendalt kohalt kolmandale ning varem kolmandat kohta hoidnud Belgia kukkus viiendaks. Rootslased hoidsid esikohta 3,69 karistuspunktiga, neile hingas kuklasse Prantsusmaa 5,44 karistuspunktiga. Olgu siinkohal öeldud, et esikümnesse mahtus kolm Rootsi takistussõitjat – Peder Fredricson (3. koht), Henrik von Eckermann (4. koht) ja Jens Fredricson (10. koht). Individuaalselt hoidis neljapäeva järel esikohta jätkuvalt Julien Epaillard. Ehkki Rootsi oli selge favoriit, ei olnud miski lõpuni kindel ja reedel toimunud meeskondlik finaal pakkus närvikõdi viimaste startijateni.
Reedel olid Rootsi takistussõitjad omaette liigas, kindlustades endale ülekaalukalt kuldmedali. Rootsi kogus kokku vaid 7,69 karistuspunkti, teise koha saavutanud Holland kogus 19,31 ja kolmandale kohale platseerunud Suurbritannia 22,66 karistuspunkti. Kui Peder Fredricson viimase Rootsi meeskonna liikmena starti läks, olid rootslased juba kuldmedali kindlustanud ja pidu Rootsi fännide hulgas alanud. Kolm mahaajamist ei mõjutanud Rootsi tulemust, küll aga kukutasid Pederi individuaalses arvestuses tabeli teise poolde.
Louis Konickx oli pannud kokku 14 tõkkest koosneva parkuuri, mis osutus senistest keerulisemaks. 62 startinust suutis parkuuri vigadeta läbida vaid 8 võistluspaari. Prantslased ei suutnud Rootsiga enam sammu pidada, esimesena meeskonna eest startinud Simon Delestre ajas ühe takistuse maha. Võistlusi tugevalt alustanud Julien Epaillardi kontole lisandus 8 karistuspukti, Gregory Cottard teenis 9 karistuspunkti. Kevin Staut oli 12 karistuspunktiga meeskonna drop score. See kukutas Prantsusmaa lõpptulemusena 6. kohale. Õnn ei naeratanud ka kolmandat kohta hoidnud Saksamaa meeskonnale. Parima tulemuse tegi ületatud aja eest 1 karistuspunkti teeninud Jana Wargers, kuid Andre Thieme kukkumine ja Marcus Ehningu ja Christian Ahlmanni kogutud karistuspunktid viisid Saksamaa kolmandalt kohalt viiendaks.
Kuid ühe õnnetus on teise õnn ja see andis võimaluse teistele riikidele. Veel enne viimast ringi olid medalikonkurentsis Iirimaa, Belgia, Šveits, Holland ja Suurbritannia. Iirimaa eest viimasena startinud Daniel Coylele oli parkuur liiast ning pärast mitmeid mahaajamisi loobus mees edasi võistlemast. Šveitsi ankrumees Steve Guerdat teenis kaheksa karistuspunkti, mis jättis Šveitsi lõpptulemusena 8. kohale. Scott Brash teenis samuti 8 karistuspunkti, kuid brittide õnneks ja belglaste õnnetuseks läks Belgial veel halvemini ning Gregory Watheleti 12 karistuspunkti langetas Belgia medalikonkurentsist. See tähendas, et hõbemedali teenisid hollandlased ning pronksmedal riputati brittide kaela.
2024. aasta olümpiamängudele kindlustasid endale kohad Rootsi, Holland, Suurbritannia, Iirimaa ja Saksamaa.
Rootsi peatreener Henrik Ankarcrona ei olnud kiitustega kitsi ning rääkis meeskonnast ülivõrdes. “Terve see nädal on olnud meie jaoks fantastiline, meie hobused on väga hästi hüpanud, “ rääkis ta. “Meistrivõistlused pakuvad alati sõitu Ameerika mägedel. Meil on olnud kirjeldamatu aasta pärast Tokyo olümpiamänge ja siia tulles teadsime, et meil on hea võimalus olla poodiumikohal. Teadsime, et meil on oskused ja hobused, et seda teha, kuid selle väljaütlemine on üks asi, ärategemine teine.”
Meeskondlikud medalid jagatud, oli aeg pühapäeval toimuvaks finaaliks, kus jagati välja individuaalsed medalid. Finaal peeti kahevoorulisena. Esikolmikut, kuhu kuulusid Henrik von Eckermann, Jens Fredricson ja Jérôme Guery, lahutas vähem kui 4 karistuspunkti. Mitmed tugevad võistluspaarid eksisid juba esimesed voorus, kuid esikolmik jäi muutumatuks. Puhta sõiduga tõusis Max Kühner esimese vooru järel neljandale kohale (AUT), talle järgnesid Ben Maher (GBR) ja Maikel van der Vleuten (NED). Teises voorus võtsid mõõtu 12 parimat võistluspaari, kuna esikolmik olid kõik ühe vea kaugusel, oli kõik veel lahtine. Üks eksimus Ben Maherilt jättis nad ilma medalist ja asetas nad 4. kohale. Eksimusi kogunes Max Kühneri, Simon Delestre ja Jens Fredricsoni kontodele. Jens Fredricson ja Markan Cosmopolit kaotasid teises voorus senise enesekindluse ja üks viga järgnes teisele, kogudes kokku tavatud 13 karistuspunkti, mis jättis nad lõpuks 10. kohale. Veatu sõidu korral oleks Jens lahkunud hõbemedaliga.
Pärast Jérôme Guery puhast vooru oli kõik Henrik von Eckermanni käes – üks majaajamine tähendanuks hõbemedalit, veatu sõit kuldmedalit. Kui Henrik areenile tuli, võttis maad vaikus ja õhk oli pingest paks. Tõke tõkke haaval elas publik Henrikule ja King Edwardile kaasa ning kui finišijoon oli ületatud, tervitati uut maailmameistrit kõrvulukustava aplausi ja hüüetega.
Kuidas läks lähinaabritel?
Seekordsel MMil olid stardis Läti takistussõitja Kristaps Neretnieks hobusel Valour ning Leedu takistussõitja Andrius Petrovas hobusel Linkolns. Andrius Petrovas langes konkurentsist neljapäeval, loobudes edasi võistlemisest pärast mitmeid mahaaetud takistusi. Kristaps Neretnieks saavutas kokkuvõttes 34. koha, seejuures läks neil eriti hästi teisel päeval, kui parkuur lõpetati vaid 4 karistuspunktiga. Kahjuks lisandus sellele reedel 7 karistuspunkti, mis jättis nad seekord finaali ukse taha.
Võistlustules oli ka Eestis Rebala tallide kasvatatud Alfons Ra, uue nimega QH Alfons Santo Antonio, Yuri Mansuriga sadulas. QH Alfons Santo Antonio tõestas taas, kui suure hinge ja hüppevõimega hobune ta on. Kolmel päeval hüppas QH Alfons Santo Antonio puhtalt ning oli Brasiilia meeskonna parim hobune. Finaali eel olid nad 7. kohal 5,35 karistuspunktiga, millest kaks olid ületatud normiaja eest. Kahjuks ei olnud hobune piisavalt heas konditsioonis ning neil ei õnnestunud vet-checki läbida, mis jättis nad finaalist eemale. Lõppkokkuvõttes jäi Yuri Mansur jagama 22. kohta koos selliste nimekate sõitjatega nagu Christian Ahlmann, Peder Fredricson, Cian O’Connor, Harry Charles ja Bertram Allen.
Veel tähelepanekuid
Rootsi meeskondliku kulla järel ilmus meediasse omamoodi tuhkatriinu lugu Jens Fredricsoni hobusest Markan Cosmopolit. Jens Fredricson töötab Rootsi riiklikus treeningkeskuses Strömsholmis ning kohaliku kohviku omanikud otsustasid osta sealsesse ratsakooli, mis valmistab ette treenereid, 3-aastase hobuse. Valik langes noore Markan Cosmopoliti kasuks, kes osutus siiski liiga temperamentseks ratsakooli töö jaoks ning hobust pakuti Jens Fredricsonile eesmärgiga hobune hiljem maha müüa. Jens hakkas hobusega koostööd tegama, kui hobune oli 5-aastane ning algselt ei uskunud keegi hobuse potentsiaali. Kuid 7-aastasena tuli Markan Cosmopolit Rootsi noorhobuste tšempioniks ja Jens hakkas nägema temas potentsiaali tippspordi jaoks.
Ingliskeelses hobumeedias on omajagu kõlapinda saanud ka asjaolu, et Henrik von Eckermanni hobusel ei ole tavapärast rautust, vaid tema hobustele tehakse barefoot kabjahooldust.
Tulemused leiad SIIT.