Milline finaal! Maailmakarika takistussõidu finaal oli igati finaali vääriline võistlus, mis hoidis põnevust üleval viimaste sekunditeni. Kurvastama ei pidanud ükski maailma esinumbri peale panustanud inimene, sest Henrik von Eckermann tuli, nägi ja võitis!
Ülevaade reeglitest
Maailmakarika finaal koosnes mitmest osavõistlusest, millest esimene peeti kolmapäeval Tabel C ehk kiirusparkuuri põhimõtetel. Kõik parkuuri lõpetanud sportlased said punkte, seejuures osavõistluse võitja sai ühe punkti rohkem, kui oli sõidus starti tulnud ratsanike arv ning teise koha omanik sai kaks punkti vähem kui võitja. Kuna Omahas astus üles 40 võistluspaari, sai esimese osavõistluse võitja 40+1 punkti, teise koha omanik 40-1, kolmanda koha omanik 40-2 jne.
Neljapäeval toimus teine osavõistlus Tabel A põhimõtetel ehk kiirus-puhtus parkuurina. Punkte jagati sarnaselt esimese osavõistlusega, ent pärast võistlust arvutati punktid ümber karistuspunktideks. Kui kõrgeima punktide arvuga sportlane läks finaali 0 karistuspunktiga, siis teiste sportlaste punktid arvutati välja, kasutades valemit 0,5 x (esikoha punktid – ratsaniku punktid pärast kaht osavõistlust).
Laupäeval toimunud finaal peeti kahevoorulisena ning sinna kvalifitseerus 30 parimat sportlast. Teise vooru pääses edasi 20 parimat sportlast, kellele lisandusid sportlased, kes 20 parima sekka ei mahtunud, ent kes läbisid esimese vooru puhtalt, karistuspunktideta. Viimaste tulemus läks kirja sõidu arvestuses. 20 parima sportlase seast viis maailmakarika koju sportlane, kellel oli kõige vähem karistuspunkte.
Las võistlus alata!
Esimesest osavõistlust läks varakult juhtima Scott Brash hobusega Hello Jefferson. 59.23 sekundit tundus olema liiga kiire aeg, et keegi suudaks seda ületada. Daniel Deusser ja Scuderia 1918 Tobago Z näitasid minimaalseid pöördeid, kõik oli väga täpselt planeeritud ja sõidetud, ent 0,22 sekundit oldi aeglasemad, mis viis nad Brashi järel teiseks.
Brash ei saanud end veel mugavalt tunda, sest kõik ootasid põnevusega, mida teeb viimane startija, kelleks ei olnud keegi muu kui rootslane Henrik von Eckermann ja tema suurepärane King Edward. Õnn oli rootslase poolt, sest ehkki King Edward puudutas paari takistust, ei langenud ükski, ning kiire sõit ja puhtad paberid andsid maailma edetabeli liidrile esikoha.
Esikolmiku moodustasid seega von Eckermann, Brash ja Deusser.
Neljapäeval toimunud osavõistlus keeras paremusjärjestuse pea peale. Mäletatavasti peeti see Tabel A põhimõttel (art. 238). Kuna puhtaid sõite kogunes omajagu, oli selge, et tulevad ümberhüpped. Küsimus oli, kes sinna pääsevad. Mõneti üllatuslikult ei pääsenud eelmise päeva esikolmikust mitte keegi ümberhüpetele.
Daniel Deusser otsustas katkestada pärast seda, kui kolmese süsteemi viimasele takistusele lähenemine ebaõnnestus ning tõrkumise või takistusse kukkumise asemel juhtis Deusser hobuse takistusest viimasel hetkel mööda. Eilse päeva teine koht, Scott Brash, kogus rajalt 12 karistuspunkti. Viimasena startis taas Eckermann, kellel oli eelnevatega võrreldes pisut enam õnne, kuid 4 karistuspunkti jättis nad ümberhüpetelt eemale.
Ümberhüpetele pääses kokku 9 võistluspaari, kes andsid tõeliselt põneva lahingu. Esimesena lõpetas ümberhüpped karistuspunktideta Victoria Gulliksen (NOR) hobusega Equine America Papa Roach, kes läkski püüdma puhast sõitu, mitte aega. Gulliksenist oli umbes 3 sekundit kiirem noor, alles 23-aastane, Harry Charles (GBR) hobusega Balou du Reventon. Charlesi suutis 0,14 sekundiga edestada sakslane Richard Vogel hobusega United Touch S. Kolmandale kohale jõudis Andreas Schou hobusega Darc de Lux.
Pärast teist osavõistlust oli üldine paremusjärjestus järgmine- esikohta jagasid 0 punktiga Pius Schwizer ja Andreas Schou (Andreasele oli tegu MK-finaali debüüdiga), kolmandat kohta hoidis 1 punktiga von Eckermann. Neljandat positsiooni hoidis Richard Vogel 2 punktiga ning viiendat kohta jagasid Yuri Mansur ja Hunter Holloway 3 punktiga.
Kauaoodatud ja ülipõnev finaal laupäeval
Kaks eelnevat vooru olid näidanud, et mitte miski pole kindel ja kõik võib muutuda murdosa sekundiga.
Nagu eelpool mainitud peeti finaal kahevoorulisena. Esimese vooru järel oli kõik veel väga lahtine, sest vahed olid ülinapid. Esimest kohta hoidis 4 punktiga Pius Schwizer, teist kohta jagasid 5 punktiga Harrie Smolders ning von Eckermann. Neljandat positsiooni hoidis Harry Charles 9 punktiga ning viiendat kohta jagasid Yuri Mansur ja Hunter Holloway 11 punktiga. Seega oli kõik teise vooru otsustada.
Teises voorus starditi pööratud paremusjärjestuses, mis tähendas seda, et suurima karistuspunktide arvuga sportlased olid alguses ja väiksematega lõpus. See aitas hoida üleval põnevust, mida jagus laupäeva õhtusse kuhjaga. Kui esikoha eest anti põnev lahing, siis ka kolmanda koha eest käis võitlus, sest Yuri Mansur ja Hundet Holloway olid mõlemad 11 punkti peal. Kui Yuri oli teise vooru puhtalt lõpetanud, oli Hunteri otsustada, kes saab kolmanda koha. Peaksid nad mõlemad lõpetama 11 punktiga, saab otsustavaks aeg. 25-aastane ameeriklanna juhtis oma halli mära Pepita Con Spita kindlalt nagu ei olekski tegu maailmakarika finaali otsustava vooruga. Vaid sellest, kui vaikselt publik hinge kinni hoides kaasa elas, võis põnevust tajuda. Viimane takistus puhtalt ületatud näitas tabloo, et Holloway oli olnud 1,15 sekundit Mansurist kiirem, tagades talle lõpuks kolmanda koha.
Foto: FEI/Richard Juilliart
Järg oli kolme parima käes. Esimesena startis Harrie Smolders, kellele sai saatuslikuks lai okser. Kahe vooru kokkuvõttes 9 punkti tähendas nüüd, et Eckermann pidi tulema puhtalt või ühe vea korral olema kiirem Smoldersist. Publik hingas sõiduga ühes rütmis ja finišijoon ületatud tõestas Eckermann taas, et ta on põhjusega maailma parim.
Viimasena startis esikohta hoidev Pius Schwizer, kellel oli eelnevast voorust 4 karistuspunkti all ning kelle otsustada oli, kas maailmakarikaga lahkub Eckermann või tema. Kuna kaht meest eraldas vaid üks punkt, siis tähendas see, et eksimisruumi ei olnud. Ent siis langes latt ja teinegi, mis kokkuvõttes andis šveitslasele 6. koha.
Kuidas läks Leedu sportlastel?
Meie liigast kvalifitseerus MK-finaali kaks Leedu takistussõitjat. Nendeks olid Donatas Janciauskas, kes osales MK-finaalis esmakordselt ning igapäevaselt elab ja treenib Belgias, ja Andrius Petrovas, kes Eesti publikule pikemat tutvustust ei vaja.
Janciauskas ja Cool Quarz alustasid esimest osavõistlust kindlalt, ent pisut aeglaselt ning eksimused rajal andsid neile esimeses osavõistluses 33. koha. Kogenud Andrius Petrovas ja Linkolns kogusid samuti rajalt kaks mahaajamist, kuid kiirem aeg kindlustas neile 20. koha. Kui Petrovas poleks eksinud, oleks ta läinud esimese osavõistluse järel juhtima, sest tema aeg, 58.60 sekundit, jäi teistele püüdmatuks.
Neljapäeval alustasid Janciauskas ja Cool Quarz samuti hästi, kuid siis hakkasid latid langema ning 13. takistus ebaõnnestus täielikult. 21 karistuspunkti andis neile kokkuvõttes 35. koha. Õnn ei naeratanud ka Petrovasele, kes sai kirja 16 karistuspunkti, millega jäädi 31. kohale. Siiski tagas see talle finaalipääsu, kus saavutati 25. koht McLain Wardi järel.
Kõik tulemused leiab SIIT.