Hobukäsitluse “tähestik” tuleb selgeks õppida nii hobusel kui ka inimesel

Loo autor Elerin Innos ja Hispaania tõugu mära Destiny. Eduka kommunikatsiooni alus on alati koos veedetud aeg. Seda ei ole kunagi liiga palju. Foto erakogust.

Hobukäsitluse treeningutel luuakse inimese ja hobuse vahel teineteisemõistmisel, usaldusel ja turvalistel piiridel põhinev suhtluskeel. Hobukäsitluse abil valmistatakse loom ette erinevateks olukordadeks (nt treilerisõit, näitusel osalemine) ja protseduurideks (nt arst, värkimine), millega ta inimeste maailmas kokku puutub.

Hobukäsitlus tuleb enne kõike muud (ratsutamine, hüppamine, rakendisõit jne), seda võib võrrelda näiteks tähestiku õppimisega enne jutu kirjutamist. Kõigepealt on vaja tähed ükshaaval selgeks õppida. Kui need on selged, siis neist saab hakata moodustama sõnu, sõnadest lauseid ja lausetest sünnib hobuse ja inimese vaheline dialoog.

Hobukäsitluse “tähestik” tuleb selgeks õppida nii hobusel kui ka inimesel. Tahad sa või ei – iga kord, kui hobusega tegeled, oled sa tema õpetaja! Kas hobusele õpetatavad kombed on head või halvad, sõltub sellest, kui hästi oled ennast õpetaja rolliks ette valmistanud.

 

Mõned näited, missuguseid hobukäsitluse “tähti”  peaks tundma hobune, et saaks sündida turvaline ja teineteisemõistmisel põhinev suhtlus inimesega:

–       Inimese ja varustuse (stekk, nöör) usaldamine

–       viisakad kombeid inimeste juures

–       juhtimisvõtetele ja inimese kehakeelele reageerimine

–       enese väljendamine inimese piire ja turvalisust arvestades

–       oma meele ja keha lõdvestamine erinevates olukordades

 

Mõned näited, missuguseid  hobukäsitluse “tähti” peaks tundma inimene, et saaks sündida turvaline ja teineteisemõistmisel põhinev suhtlus hobusega:

–       Oma emotsioonide ja mõtete haldamine

–       Kuidas hobune õpib? Õppimisteooria alused – positiivne ja negatiivne kinnistamine

–       Hobuse emotsioonide ja kehakeele mõistmine

–       Turvaliste ja usaldusel põhinevate piiride kehtestamine

–       Juhtimisvõtete kasutamine: kehakeel, energia, stekk, hääl

–       Hobuse stressimärkide mõistmine ning kuidas nendele reageerida

–       Optimaalne töö ja puhkuse vahekord

Foto erakogust.

Hobukäsitlus on kui maja vundament. Kui see on  korrektselt ja tugevalt loodud, siis sinna saab ehitada väga palju ja vinget! Vundamenti kiirustades ja lohakalt luues ei saa aga loota, et sinna midagi erakordselt luua saaks. Jättes hobukäsitluses (vundamendis) augud sisse või luues seda kiirustades, jäävad kogu edasist arengut saatma probleemid. Neid ei saa parandada raskemate harjutuste kordamisega, vaid ainult tulles tagasi baashobukäsitluse juurde.

Ühte tavalist näidet kehvast vundamendist kohtad kindlasti võistlusväljakul. Soojendusväljakul hobuse selga minekuks on ratsanikul vaja abilist, kes hobust kinni hoiaks. Hobune ei lase inimest selga ja kui viimane selga saabki, siis tormab loom kohe edasi.

 

Missuguseid tähti peaks õpetama sellele hobusele:

–       Inimese usaldamist erinevates olukordades

–       Keha ja meele lõdvestamist erinevates olukordades

–       Enne selga minekut inimese kõrval või rambi ääres rahulikult seismist

–       Ratsaniku märguannetele reageerimist

Teades neid tähti, on hobusel usaldus inimese vastu, jäämaks rahulikuks erinevates olukordades ja ka oskus püsida paigal selga mineku hetkel.

 

Missuguseid “tähti” peab selle olukorra lahendamiseks teadma ratsanik:

–       Kuidas hobune õpib? Õppimisteooria alused – positiivne ja negatiivne kinnistamine

–       Hobuse emotsioonide ja kehakeele mõistmine

–       Juhtimisvõtete kasutamine: kehakeel, energia, stekk, hääl

–       Hobuse stressimärkide lugemine, nendele reageerimine, puhkuse ja pauside olulisus

 

Teades neid tähti, on ratsanik piisavate oskustega õpetamaks hobust stressirohkes olukorras selga mineku ajal lõdvestunult seisma.

Hobukäsitluse treeningutele kuluvat aega ei tohiks alahinnata. See on kõige olulisem osa vundamendis, mille peale saab ehitada ükskõik mida, KUI see vundament on korrektselt loodud ja tugev. On täiesti normaalne, et veedad 2-3 aastat oma noorhobust maast käe kõrvalt treenides enne seda, kui talle selga lähed.

Ei ole vahet, kas tegu on 2-aastase noorhobuse või 10-aastase sporthobusega – kui sa märkad, et su hobusel/sul on hobukäsitluse vundamendis augud, siis pole kunagi hilja minna tagasi sinna põnevasse algusesse ning luua kvaliteetsem ja toimivam suhtluskeel. Ja kui sa ise veel ei oska, siis ole julge ja küsi nõu! Hoia õppides oma meel avatud ja uudishimulik, lisateadmistest võidad alati nii sina kui ka su hobune!