Uus Norra uuring hobuste abil toetatud psühhoteraapia kohta kinnitab, et see võib olla oluline täiendus tänapäevastele vaimsete häirete ja sõltuvuste ravimeetoditele.
Uuring hobuste abil toetatud psühhoteraapia (HAP) kohta eriarstiabis näitab, et teraapia hobustega võib pakkuda patsientidele täiendavat kasu teiste ravimeetodite kõrval. Uuringut kajastati ajakirjas Journal of Psychology.
Teadlased uurisid hobuteraapia mõju vaimsete häirete ja/või sõltuvustega patsientidele Gaustadi Stallenis, mis kuulub Oslo Ülikoolihaigla juurde. HAP-i viivad läbi tervishoiutöötajad ja hobuse asjatundjad. See koosneb hobustega suhtlemisest ja tegevustest eesmärgiga parandada patsiendi vaimset tervist. Pärast tegevusi arutleb ravimeeskond koos patsientidega toimunut ja saadud kogemusi.
Uuringus osales kokku 105 inimest, kes läbisid 12–16-nädalase raviprogrammi, mille raames toimus kord nädalas üks tunnine grupiseanss. Patsiendid täitsid küsimustiku enne programmi algust ja selle lõpu poole. Hinnati depressiooni ja ärevuse taset, üldisi toimetulekuoskusi, emotsioonide reguleerimist ja elukvaliteeti. Tulemused näitasid paranemist kõigis neis valdkondades pärast hobuste abil toetatud psühhoteraapiat.
Väärtuslik täiendus muule ravile
Teadlased järeldavad, et hobuste abil toetatud psühhoteraapia võib olla tõhus täiendus nendele patsientidele, kelle jaoks traditsiooniline ravi ei ole piisav. Hobuteraapia aitab patsientidel kergemini avaneda ja ravis osaleda, kirjutab Psykologtidsskriftet.
Teadlased rõhutavad, et täheldatud paranemised võivad olla osaliselt tingitud ka tavapärasest ravist. Siiski viitab patsientide tagasiside sellele, et HAP annab raviprotsessis olulist lisaväärtust ja aitab paremini endas selgusele jõuda.
Teraapia hobustega avaldas positiivset mõju sõltumata diagnoosist, kuid eriti isiksushäiretega patsientide puhul. Hobused pakkusid neile turvatunnet ja aitasid luua suhteid. Teadlaste sõnul vajab see valdkond edasist uurimist.