Paar päeva tagasi avaldasid Hobumaailm ja ratsaliit uudise Jaagup Kallase ja Aspirini dopingujuhtumist noorhobuste kolmevõistluse MM-il. Lubasime asjaosalistelt põhjalikumalt uurida, kuidas nad ise juhtunut kommenteerivad ning edastame alljärgnevalt Hobumaailmale antud selgitused Jaagupilt ja Aspirini omanikult Heli Varikult.
Mäletatavasti ei saanud Kallas ja 7aastane Aspirin oktoobri keskpaigas Prantsusmaal Le Lion d’Anger´is toimunud MM-il tulemust kirja, kuna kukkusid krossi lõpupoole banketil. Diskvalifitseerumist käsitlesid nii ratsanik kui hobuse omanik enda jaoks võistluse lõppemisena ja Aspirini ootas kodus ees pikem puhkuseperiood.
Kuna kukkumise järgselt tundis Aspirin end Variku arvates halvasti, võttis ta enda sõnul vastu rumala otsuse anda talle enesetunde parandamiseks ravimit, mis kuulub võistlustel keelatud ainete nimekirja. „Ma teadsin küll, et Flunixin on keelatud võistluste ajal, aga ma ei tulnud selle peale, et kui meie jaoks oli võistlus läbi ja hobune haige, ei tohi me seda talle ikka anda,“ seletas ta.
„“Saare Hääles“ on millegipärast kirjutatud, et võistluste veterinaar polnud saadaval. Tegelikult see pole tõsi, ta käis ja kuulas Aspirini mitu korda. Jalutasime teda muudkui, aga kui boksi panime, ilmnesid tal koolikute tunnused või oli tal lihtsalt kukkumisest valus – ei söönud, heitis pikali, vahtis kõhu peale, tõusis jälle püsti, kraapis jalaga ja see ei läinud üle.“ märkis Varik ning lisas, et ravimi andmist oleksid nad pidanud võistluste veterinaariga arutama, kuid tema inglise keele oskus on kehv ning talle arusaamatul põhjusel ei seletanud ka Jaagup arstile, millised probleemid hobusel on.
„See, et talle rohtu anname, oli meie ühine otsus – ühtmoodi lollid olime mõlemad!“ nentis Varik. Ravimit kasutatakse tavapäraselt hobuste seedeprobleemide korral ning kuna tundus, et Aspirini seisund võib kiiresti halveneda, ei tahtnud ta riskida. Kallas lausus Hobumaailmale, et hobuse omanik ei teavitanud teda, et Flunixin sisaldab keelatud aineid.
Kes maksab trahvi?
Võistluste ajal keelatud aine manustamise eest määras FEI 2200-eurose trahvi. 27. novembril avalikustas FEI Kallase nime ka administratiivkaristuste leheküljel. Seal ripub see kuni trahvi äramaksmiseni. Selle tasumise üle Kallas ja Varik praegu vaidlevad.
„Kuna meievaheline kokkulepe nägi ette, et sportlane hobuse treenimise, võistlemise ja ülalpidamise eest tasu ei saa (erandina auhinnarahad, kui peaks õnnestuma poodiumile jõuda) ja omanik tasub kõik hobusega seonduvad võistlus-, veterinaar- ja sepakulud, siis leian, et hobuse omanikul ei ole mingit põhjust määratud karistuse tasumisest kõrvale hiilida. Heli Varik ise manustas hobusele antud ravimit, andes sportlasele valeinformatsiooni ravimi keelatud ainete nimekirjas olemise kohta,“ selgitas Kallas oma seisukohta.
Kas kukkumist oleks saanud ära hoida?
Varik märgib, et maksis niigi kinni kogu mitu tuhat eurot maksnud reisi Prantsusmaale ega soovi trahvi üksi tasuda. Lisaks leiab ta, et sportlane läks võistlusele tulemust tegema ega arvestanud hobusega piisavalt. “Aspirin ei jõudnud enam ja libistas ennast alla, muidugi käis üle kaela,” leiab omanik.
Kallas vaidleb sellele vastu: „Võistlemise ajal teeb ratsanik pidevalt erinevaid otsuseid, silmas pidades hobuse seisukorda, võistlusrada ja enda enesetunnet. Ratsanik on ainus, kes saab hinnata hobuse ja enda seisukorda. Kukkumiste eest pole keegi kaitstud. Kolmevõistlust peetakse krossi tõttu spordialadest üheks ohtlikemaks, kus tuleb kukkumisi ette pidevalt. Sportlasena olen sellest ohust teadlik ja riskin eluga iga kord kui starti asun. Tagasi vaadates võin öelda, et tegin rajal otsused arvestades situatsiooni ja kukkumist poleks olnud võimalik ära hoida. Samal võistlusel kukkus 8. takistusel ka minu konkurent, sel hetkel liidripositsioonil olev Michael Jung, kes on kolmekordne olümpiavõitja, kahekordne maailmameister ja kuuekordne Euroopa meister, murdes rangluu.“
Jaagup pidas ka võistluse kohta detailset treeningpäevikut, millest toome välja kõnealuse lõigu krossil: „…Kõik sujus ideaalselt. Hobune jooksis vabatahtlikult, ilma, et oleks pidanud teda steki või kannustega motiveerima. 17. takistus. Väga keeruline allahüpe üle heki liivaplatsile ja kohe kaarega 4 fuleed kitsale hekiga seaninale. Aspirin oli kindlus ise. Ei mingit kõhklemist ega puiklemist. 18. taksitus. Umbes 70 m kaugusel olev lõvi väikese künka otsas. Näita ainult suunda ja hobune hüppas. 9. minut pidi täis saama 19. takistuse kohal. See oli veel omakorda umbes 150 m seaninast edasi. Aspirinil ei olnud hea rütm ja tahe hüpata kuhugile kadunud. Vaatasin peale lõvi ületamist kella. Täpselt graafikus ja jätkuvalt tunnen hobuse liikumises jõudu. Lähenedes sellele saatuslikule allahüppele võtsin veidi hoogu maha, et mitte liiga suure kiirusega banketile minna. Kellal hakkasid käima minuti viimased 5 piiksu. Graafikus. Ilus. Siis aga hakkas hobune viimasel hetkel pidurdama, kuna ei näinud banketi taga olevat maapinda ja sattus segadusse banketi peal olnud väikesest künkast, mille tagant oli näha vaid maapind kaugemal orus, kuid mitte seal, kuhu hüppama oleks pidanud. Ees ootas 5 fuleed otse kitsale hekile, mille järel kaks fuleed viltusele hekile. Aspirin kohkus ja keeldus banketist alla hüppamast, mispeale kasutasin stekki ja kannuseid. Kahjuks aga ei mõistnud hobune taksituse ehitust, tüüpi ja suurust õigesti ning otsustas hüppamise asemel end alla libistada. See oli aga vale, kuna banketi tagakülg oli vertikaalist tagapool ja kui hobune oma jalad sinna vastu toetas, siis sealt enam neid maandumiseks ette tuua ei õnnestunud, mistõttu maandusime otse liiva. Hobune kaldus vasakule küljele ja mina rullusin sadulast mööda järsku mäenõlva allapoole, tehes inertsist ja enese hobuse alla jäämisest pääsemiseks veel mõne kukerpalli ning lõpetasin rullimise ühe suure puu juures jalule tõustes.“
“Üle künka minevad banketid on kahjuks selle, muidu väga hea ja kindla hobuse kirstunaelaks. Noortel hobustel tuleb ikka ette uusi situatsioone, mis neid kohutavad,” lisas ta.