Andrus Kallaste ja Opaal on läinud hooajal saavutanud mitmeid suurepäraseid tulemusi, ise põhjendab Eesti Meistrivõistluste pronks tänavusi häid tulemusi eelkõige võistlusratsu vanuse ja vormiga, erinevailt mõõduvõtmistelt saadud kogemusedki kulusid marjaks ära. Nimetatud võistlusratsu on ühtlasi täna selgunud tulemuste põhjal eesti hobuseinimeste poolt hääletatud käesoleva aasta parimaks hobuseks.
Andrus, Opaal hääletati just Eesti parimaks hobuseks sel aastal. Kas võitis õige hobune?
Kui rahvas nii hääletas, siis ma arvan, et see ei saa kindlasti vale olla. Ta on mitte ainult või niivõrd tulemuste poolest hea hobune, vaid eelkõige lihtsalt eriline – nii oma välimuselt kui ka iseloomult.
Keda ise oleksid veel pakkunud?
Takistussõiduhobusest kindlasti Cinnamon, kolmevõistluses vast Colibri. Koolisõiduhobustest nii Orlando P kui El Beg; viimase puhul on lihtsalt äärmiselt positiivne, kui tehakse selline edukas comeback.
Talverõõmud Takistussõidus, Veskimetsas, märts 2010. Foto: Külli Tedre
Tänavu tuli teile Eesti meistrivõistluste kolmas koht. Miks ainult kolmas? Kõik huvilised teavad, aga rääkige palun enda versioon juhtunust.
Ei oska isegi öelda, kui see jaluserihm poleks katki läinud, äkki ma siis ei olekski kolmandaks tulnud. Kõik asjad on kahe otsaga.
Kas rebenenud jaluserihm sundis siis topelt pingutama?
Nojah, eks ole ju niigi raske tüüris püsida, ilma jaluserihmata oli veelgi raskem. Ja kuna üks läks katki, siis teist jalust otsides lagunes see kah veel ära, nii ma olingi vahepeal mõlema jaluseta. Kes teab vahest oleks pidanud niimoodi jätkamagi, oleksin paremini tasakaalus olnud. Aga sellist iseloomu polnud küll, et pooleli jätta. Korra küll mõtlesin, kuid rahvas karjus: “Sõida edasi!”
Nii et rahva tahtmine viis Teid kolmandale kohale?
Võib öelda niiviisi küll.
Sellel hooajal on Kallastet ja Opaali põhjendatult kiidetud. Rääkige palun, kuidas siis just sellel hooajal selline sööst tippu tuli?
Vanus on juba selline. Opaal on noorhobusest välja kasvanud ja tulemused ongi vahest seetõttu hakanud rohkem silma paistma. Oleme saanud osaleda suurematel võistlustel. Järjest on olnud just selliseid võistluseid, kus oleme ennast näidata saanud.
Ka oli tegelikult üle-eelmisel hooajal mul endal jalg katki, seetõttu ei saanud ka erilisi tulemusi näidata. Lihtsalt ei võistelnud. Tänasel päeval on vorm hea.
Paremal: Narva GP 2010, põhiparkuuri võitja. Foto: Külli Tedre
Minu teadmist mööda oli tänavustelgi Eesti Meistrivõistlustel jalaga midagi viga?
Jah oli küll. Kuna käis talli ehitus ja igal pool oli palju naelu.. Iga kingsepp peaks ikka oma liistude juurde jääma. Olin ise ehitusel, ja nii see juhtus.
Nael jalas?
Täpselt, jalg naelas, nael jalas, lühidalt siis naelajalg. No juhtub mõnel…
Tänavuste saavutuste hulka kuulub kahtlemata ka Eesti rekord kõrgushüppes. Rääkige täpsemalt, kuidas see tuli?
Ega ma sellel hetkel otseselt rekordit hüppama ei läinudki. Täna vaatan sportlasena ikkagi paratamatult selliseid võistluseid, kus on võimalik omadega ikka korralikult välja tulla. Selles sõidus oli olemas korralik auhinnafond, tegelikult läksingi konkreetset võistlust sõitma. Võidutahe oli olemas ja kui konkurendid olid nii tugevad ja hüppasid sedavõrd kõrgele, siis ei jäänudki muud üle, kui nendega kaasa minna.
Kõrgused on Opaali rida. TIHS 2010, 6-takistuse sõit. Foto: Külli Tedre
Loksusite sabas?
Alguses pidin sabas loksuma, pärast juba mööda loksuma. Selles mõttes läks õnneks.
Luunjas kõrgushüpperekordit sooritamas. Foto: Merike Udrik
Kas konkurentidest, pean silmas Urmas Raagi, kahju polnud. Ikkagi luunjakate koduõu?
Hm, ei olnud. Eks ta ole selle platsi peal võitnud küll. Kui nüüd aga tõsiselt võtta, siis ega ma olnud päris kindel küll, et hüppan Opaaliga temast rohkem. Lihtsalt kukkus nii välja.
Olete tänavu esinenud edukalt ka Ypäjäl?
Olen Ypäjäl käinud võistlemas juba kolm aastat ja sealsed head tingimused meeldivad mulle. Seal on kõik suurepärane, väljakud, tõkked, kõik on superluks. Ja ma ei näe põhjust, miks Soome mitte minna. Võistlemine põhjanaabrite juures annab nii ratsanikule kui hobusele suurepärase kogemuse, mille baasil on suurele võistlusele väga hea vastu minna.
Millises vormis Opaal praegu on?
Vorm on päris hea, mida näitasid ka näiteks võistlused Soomes (Helsinki Horse Show). Olen ise küll rahul, sest tase oli kõrge. Nüüd on kavas tempo vähe maha võtta.
Helsinki Horse Show 2010, simultaan. Foto: Külli Tedre
Võib märgata imelikku seaduspära, vennad Kallasted tulid Tori Hobusekasvandusest ära, lõid oma talli ja kohe hakkasid tulema tulemused. Kas siin on mingi seos, vahest on vaba aega rohkem?
Vaba aega kindlasti rohkem ei ole. Pigem tuli kindlustunne, et kõik on enda oma. Võibolla on see tunne Opaalilegi edasi kandunud, ehk tunneb ta ennast Laane tallides kindlamini kui teises tallis?
Opaalist rääkides… Tuleb kohale mees, ütleb siin on sada tuhat eurot ja Opaal on minu?
Opaali eest on rohkem pakutud. Ja niipalju pole seni veel pakutud, et müügiks läheks. Põhimõtteliselt pole Opaali müük päris minu otsustada, kuid kindlasti ei toimu see veel niipea. Muidugi, iial ära ütle iial.
Narva GP 2010. Foto: Külli Tedre
On teie enda hobupargis Opaalile ka järelkasvu tulemas?
On küll, selles mõttes, et… Muidugi loodan, et on, aga seda näitab nüüd järgmine hooaeg, eks siis paistab. Samas, kui keegi tahab head hobust pakkuda, olen avatud kõigile pakkumistele.
Isa Andres Kallaste tegeleb teil ka ju tori hobuste kasvatamisega. Kas tema pole teile kedagi pakkunud?
On ikka. Hoian selles suhtes silmad alati lahti, kuid praegu midagi konkreetset ei ole. Ja kui midagi konkreetset ei ole, siis ei karda ma ka seda välja öelda.
Millega tegelevad praegu Laane tallid ja Pärnumaa Ratsaspordiklubi?
Laane tallid tegelevad täna aktiivselt maneeži ehitamisega. Üritame selle ikka peatselt katuse alla saada. Proovime anda endast parima, kuid siiski on väga väike tõenäosus, et sellel aastal meie maneežis veel sportida saab. Kuid igal juhul teeme ta valmis, see on kindel.
Kodutallis saanisõidul. Foto: www.laanetallid.ee
Pärnumaa Ratsaspordiklubi tegeleb meil võistlusspordiga, oleme organiseerinud tänavu kaks õppereisi. Käisime esiteks Saksamaal – osa meie klubi liikmetest tegeleb rakendispordiga, uudistasime Saksamaa meistrivõistluseid nelja hobuse rakenditele. Meile tehti ka väike õppus, kuidas nelja hobuse rakendit ohjata. Käisime ka Soomes. Nii et klubi tegutseb. Lähiplaanis on meil pidulik hooaja lõpetamine, koos meie sõpradega Lätist.
Liikmeid on meie klubis 35, treenivad nad üle Eesti, lisaks on ka välismaal treenivaid liikmeid. Selles mõttes on meil seltskond päris kirju.
Lõpetuseks. Jäite hooajaga rahule?
Loomulikult.