FEI üldkogu teisipäeva hommikupoolne istung Abu Dhabis keskendus hobuste heaolule. Koosolekut avades rõhutas peasekretär Sabrina Ibanez, et hobuste heaolu edendav tegevuskava “Hobuste heaolustrateegia tegevuskava” (Equine Welfare Strategy Action Plan) alustati juba ammu enne Pariisi olümpiamängude eel avaldatud fotosid.
„Üks meie tegevuskava põhiteemadest on hobuste eestkostjana või kaitsjana olemise (Be A Guardian) kontseptsioon. See peegeldab ainulaadset inimese ja hobuse suhet, rõhutades inimest hobuse heaolu kaitsjana. Need terminid ei ole lihtsalt sümboolsed, vaid tähistavad tähenduslikku muutust, austamaks hobuseid ja pidades nende heaolu esmatähtsaks,” ütles Ibanez.
Kapsli kinnitamise mõõtmine tulise arutelu all
Kõige enam aega võttis järgmise hooaja alguses kasutusele tuleva mõõtevahendi, millega mõõdetakse kapsli kinnitamise tugevust, tutvustus ja sellele järgnenud arutelu. Varem on korrapidajad mõõtnud kapsli kinnitamist oma sõrmedega, mis pole ühtlane meetod, sest sõrmed on eri suurusega. Väljatöötatud mõõtevahend on loodud objektiivseks, etteaimatavaks ja ohutuks, et vältida mõõtmissituatsioonis ohtlikke situatsioone.
Kapsli kinnitamise kontroll tehtaks enne starti, mis tähendab, et võistluspaar ei saa starti, kui kapsel on liiga pingul ja ratsanik keeldub kapslit korrigeerimast. Kui kontroll tehakse pärast võistlust ja kapsel on liiga pingul, järgneb võistlustulemuse tühistamine ja kollane kaart.
Mõõteseade tuleb müügile kõigile soovijatele, kuid pole veel otsustatud, kuidas ja kust seda osta saab. FEI korrapidajad saavad endale seadme tasuta. Reeglit on kavas rakendada alates maikuust, sest mõõtevahendi tootmine ja jaotamine on viibinud.
Sportlased uut mõõtevahendit ei tervita
Rahvusvahelise koolisõitjate klubi, IDRC, peasekretär Klaus Roeser seadis kahtluse alla mõõtmise otse ninalt, pakkudes alternatiiviks külje pealt mõõtmist. „Paljud ratsanikud leiavad, et parem oleks mõõta külgedelt kui ninaluu pealt,” vahendas Roeser.
FEI veterinaardirektori Göran Åkerströmi sõnul on seda teemat uuritud. Külje pealt mõõtes oleks erinevate hobuste anatoomiliste eripärade määramine keerulisem. „Mõõtmine peab olema kõigile lihtne. Uuringute järgi on kergem mõõta ninaluu pealt ja see on turvalisem. See annab ühtlasi ka hea ülevaate kapsli pingest,” ütles Åkerström.
Takistussõitja ja rahvusvahelise takistussõitjate klubi IJRC president Francois Mathy Jr. leidis, et tühistamine ja kollane kaart on liialt karm karistus, kui kapsli kinnitamise mõõtmine tehakse pärast võistlust. „Mõnikord ei saa seadet kapsli alt läbi mitte seetõttu, et see on liiga pingul, vaid seetõttu, et hobune on pärast võistlust liiga erutunud. Minu arvates on kollane kaart tugev hoiatus. Miks ei piisa tühistamisest?” küsis Mathy Jr. FEI juriidilise osakonna juht Mikael Rentsch vastas, et teemat on arutatud, kuid praegused reeglid on sellised ja seal pole ruumi paindlikkusele. Kapsli kontrollimine peaks toimuma enne võistlust. „Me ei taha karistada, vaid tagada, et kapsel on õigesti pingutatud,” kinnitas Rentsch.
Francois Mathy Jr-l oli küsimus veterinaardirektorile seoses emotsionaalse ja füüsilise stressiga. Mathy Jr sõnul ei ole saavutusspordis sportlast, kes ei näitaks välja mõnda stressisignaali, seega mida täpsemalt hakkab FEI hindama. Åkerström viitas oma vastuses viiele domeenile ja vastas, et rääkides füüsilisest stressist, siis saab rääkida lonkamisest, koolikutest ja hobuse üldisest heaolust. “Hobused näitavad üles, kui nad on stressis, aga neil on selleks erinevad viisid ja saakloomadena on nad osavad stressi varjama,” sõnas Åkerström. “On oluline, et me teadvustame endale selle olemasolu ja oskame stressi märgata.”
Takistussõitja Jessica Kürten, kes kuulub FEI juhatusse ratsutajate esindajana, kommenteeris teemat. „Võib-olla oleme spordis unustanud, kus me oleme. Võib-olla on hobustel palutud võistelda tasemel, milleks nad pole veel valmis. Kapsel on võib-olla liiga pingule tõmmatud, et ratsanik, kellel võib samuti puududa vajalik ratsutamisoskus, suudaks hobust kontrollida.”
Selle asemel, et näha täiendavaid kontrolle, loodab ta olla tunnistajaks sellele, et hobused ja ratsanikud võistleksid oskustele vastaval tasemel. Nad peaksid arenema järk-järgult, mitte püüdma võistelda tasemele, milleks nad pole valmis. „Ma tahaksin, et keskenduksime sellele, mitte sellele, kas mõõtmine toimub paremalt, vasakult või keskelt. Uskumatu, et oleme sellesse punkti jõudnud,” tõdes Kürten.