Talv on hea aeg selleks, et teha plaane eelseisvaks hooajaks. Miks mitte proovida uuel hooajal uut ratsaspordiala ja saada käsi valgeks kestvusratsutamises? Kestvusratsutamine on suurepärane viis loodusest ja hobusega koos veedetud ajast rõõmu tunda, pakkudes samal ajal põnevaid väljakutseid. Mida oleks hea teada, kui plaan on minna esimesele kestvusratsutamise võistlusele? Lugu ilmus koostöös koostöös Rita Randviiruga, kes on FEI Level 1 treener, EKR3 treener ja kestvusratsutamise 2* kohtunik.
Kui sattuda võhikuna kestvusratsutamise võistlusele, siis võib seal toimuv võtta silme eest kirjuks- kuskil ratsutatakse, teises kohas söödetakse ja joodetakse hobuseid, hooldatakse- kastetakse ja kolmandaid näidatakse veterinaarile. Kuidas selles kõiges sportlasena orienteeruda?
Ratsanik, kes soovib alaga tutvust teha, võiks valida võistlemiseks 30-45 km distantsi. Tegu on distantsiga, mis sobib igat tõugu hobusele ja ratsanikule ega sea suuri väljakutseid. Ainsaks tingimuseks on, et hobune peab olema vähemalt 4-aastane ja ratsanik 8-aastane. Tuleb meeles pidada, et hobune peab olema nõuetele vastavalt vaktsineeritud. 30-45 km distants on selline, millega saab hakkama iga hobune, kes käib nädalas 3-4 korda trennis.
Tihtipeale kulgeb võistlusrada mööda metsateid ja kruusateede ääred võimaldavad liikuda ka raudadeta. Raja kohta võib enne võistlusele registreerumist korraldajalt täiendavalt küsida.
Võistlusdistants valitud, mis järgmiseks?
Tuleb valida välja sobiv võistlus ja tutvuda kestvusratsutamise määrustiku ja võistluste juhendiga. Kõige olulisem on järgida selliseid punkte nagu hobuste ülevaatuse,- rajatutvustuse– ja stardiaeg.
Paki kõik vajalikud asjad valmis juba eelmisel päeval. Artikli all on nimekiri, mis aitab sul midagi olulist mitte unustada. Saabu kohale vähemalt 45 minutit enne hobuste ülevaatuse algust. Pärast transporti on soovitatav hobust soojaks jalutada, et vältida lihaskangust ning tagada puhas ja sujuv traav ülevaatusel. Selle ajaga jõuad ka asjad maha laadida ning vajadusel teha pisike koppel, kus su hobune saab puhata.
Sekretariaadis peab võistleja esitama hobuse passi, tasuma stardimaksu ja vastu saab numbrivesti, mida tuleb kanda kogu võistluste vältel. Pärast võistlusi tuleb see kindlasti tagastada sekretariaati. Mõni korraldaja pakub ka GPS jälgimist, siis peab GPS andur kogu võistluse vältel olema ratsaniku küljes.
Ettevalmistused enne starti
Ülevaatus toimub selleks ette antud alal, mida tähistab silt “VET IN”. Hobust esitletakse siledal rajal, mille lõpus või pöördekohas on tavaliselt mõni tähis, näiteks lillepott või post. Ülevaatusel peab ratsanik esitama hobuse käekõrval traavis, mille põhjal veterinaar hindab hobuse liikumise puhtust. Oluline on meeles pidada, et hobune liigub alati esitleja paremal küljel ning pööramisel peab hobune jääma veterinaari poole.
Lisaks liikumisele kontrollib veterinaararst ülevaatusel hobuse pulssi, soolte hääli, seljavalu tundlikkust, võimalikke vigastusi ja muid tervisenäitajaid.
Kui hobune on stardiks valmis tunnistatud, on aeg minna kuulama rajatutvustust. Seal jagavad korraldajad teavet raja profiili kohta ja annavad olulisi juhiseid ja soovitusi, millega võistlejad peavad arvestama. Tänapäeval on paljud korraldajad loobunud paberkandjal kaartidest. Rajakaart on sageli saadaval Ratsanetis või võistluse Facebooki lehel ning selle saab alla laadida juba mitu päeva enne starti. Seetõttu tasub vajalik info aegsasti läbi vaadata ja end rajaga eelnevalt kurssi viia.
Rajal eksimist ei tasu karta, sest võistlusrada on hästi tähistatud ja erinevad viidad, lipud ja märgid aitavad võistlejatel liikuda õigel rajal. Pöördekohta tähistab nool ning teatud teelõikudel ripub lint. Kui sa oled esimest korda võistlemas, siis julgelt uuri korraldajalt, millal märgistused on paigaldatud ja kas võimalik rajale minna tutvuma. Ära mine rajale korraldajalt luba küsimata, kuna mõningad kohad pole autoga läbisõidetavad.
Kolm, kaks, üks ja läks! Mida oodata rajal?
Nüüd on aeg küps stardiks. Enne starti on hea, kui hobune oleks soojaks jalutatud. Seetõttu on kasulik omada võistlustel abilist, kes saab hobuse eest hoolitseda sel ajal, kui sportlane on kuulamas raja tutvustust või puhkab vahefinišis. Varsti on kuulda, kuidas korrapidaja või kohtunik hõikab, mitu minutit on jäänud stardini ja aeg on liikuda rajale. Stardiliini peab ületama sadulas.
Sõidu ajal on lubatud kasutada GPS kella või GPS telefoniäppi, mille abil saad oma keskmist kiirust jälgida. Esimesed võistlused on ka kvalifikatsioonvõistlused ning tuleb jälgida, et keskmine kiirus jääks 10-16 km/h vahemikku. Enne võistlust võiks treeningul jälgida, milline on su hobuse galopi ja traavi kiirus.
Rajal on iga 10 km tagant hoolduspunktid, kus abilised pakuvad ratsanikele ja hobustele juua. Hea on, kui ratsanik saab lubada kerge snäki või süüa energiabatooni. Ka hobusele on soovitatav pakkuda heina või värsket rohtu, vältimaks maohappe taseme tõusu.
Finiš ja taastumine
Lühemad võistlusdistantsid on jaotatud kaheks või üheks ringiks, mida nimetatakse faasideks. Kui võistlus on kahefaasiline, siis pärast esimest ringi tullakse nn. vahefinišisse, kus kontrollitakse veterinaarkontrollis hobuse heaolu, lastakse puhata 40min. Selle järel tuleb läbida ka teine ring.
Ületades pärast esimest ringi vahefiniši liini, on võistlejal aega 15 minutit, et näidata hobust veterinaarile. Seda aega peab võistleja ise jälgima. Esitlemise ajaks peab hobuse pulss olema langenud 64 löögini minutis. Palava ilmaga tasub hobune jahutada veega. Külmal või tuulisel ilmal kasta vähem ja hoida hobune teki all, et hobusel ei tekiks lihaskangust.
Kui arvad, et pulss on korras, võib siseneda veterinaarkontrolli, kus arst mõõdab hobuse pulssi, kuulab soolte hääli, hindab hobuse selga, haavade olemasolu ja üldist seisundit. Seejärel tuleb hobust esitleda traavis, et hinnata tema liikumise puhtust. Hea oleks, kui hobuse esitleja jookseks ise samuti reipalt ja rõõmsalt.
Kui veterinaar on kinnitanud, et hobune võib jätkata, tuleb suunduda puhkealasse. Seal tasub hobusele pakkuda vett, heina ja mashi, et taastada tema energiavarud. Hobune tuleb kindlasti puhastada mudast ja liivast, et vältida hõõrdumist järgmise ringi ajal. Jaheda ilma korral hoia hobune teki all.
Oma stardiaja võid küsida sekretariaadist. 10-15min enne järgmisele ringile minekut pane aga hobune valmis ning võid minna soojaks jalutama stardiliini taha. Kohtunik jälgib, et sa stardiksid õigel ajal. Rajal olles jälgi, et sõidad teisele ringile vastavate juhiste, noolte, järgi.
Teise ringi lõpp ongi juba finiš, mille pead kindlasti ületama sadulas. Tark on finišisse saabuda rahulikumas tempos (samm või kerge traav), sest nüüd on sul taastumiseks 20 minutit. Jälgi kella, et jõuaksid õigeaegselt veterinaarkontrolli – isegi üks sekund võib olla määrav.
Kui seegi veterinaarkontroll on läbitud, siis oled olnud oma hobusega tubli ja läbinud oma esimese kestvusratsutamise võistluse. Auhinnatseremoonia toimub üldjuhul 1-2 tunni tunni jooksul. Kestvusratsutamises autasustatakse kõiki edukalt lõpetanud võistluspaare vähemalt rosetiga.
Kestvusratsutajad on väga sõbralik rahvas, nii et ära häbene abi küsida!
Mis võtta võistlusele kaasa?
Hea on kaasa võtta järgmised asjad:
- Ämbrid
- Anumad hobuse kastmiseks
- Kanister koduveega
- Stetoskoop
- GPS kell või mobiiltelefon
- Hein, jõusööt või peet
- Hobuse pass
- Puhastusvhendid, kabjakonks
- Aiapostid, lint (kui soovid koha peal koplit ehitada)
- Esmaabi komplekt
HOBUSE VARUSTUS
- Valjad
- Sadul
- 2 valtrappi
- Sadulavöö
- Putukatõrje vahend
- Fliistekk/ vihmatekk (talvel ka tallitekk)
RATSUTAMISE VARUSTUS
- Kiiver
- Torusall
- Ilmastikule vastavad riided, vahetusriided, sokid
- Ratsasaapad
- Vesi või spordijook ratsanikule