Ajal, kui Eesti pidas oma 101. sünnipäeva, treenisid kolmevõistlejatel suviseks hooajaks ettevalmistavas laagris Vaiklas. Laager toimus koostöös ERLi ja FEI Solidarity projektiga.
Treeneriks taaskord rootslane Lars Christensson, kelle esimene laager Eestis, 2 aastat tagasi, toimus samuti Vaikla Puhkekeskuse ratsakompleksis.
Eestimaine kaunis Talvevõlumaa oli rahvusvärvid täies uhkuses lahti rullinud ja esimesel õhtul oli -10 kraadi külma. Õnneks Ilmataat halastas ja laupäeval, kui treeningud algasid, oli ilm juba oluliselt pehmem ja päikese käes võis vahepeal lausa unustada, et kevad veel ei ole käes.
Traditsiooniliselt toimusid treeningud kahel päeval, ennelõunal ratsastus ja peale lõunat hüppetreeningud. Seekord olid treening-grupid veidi väiksemad, et suurendada individuaalset kasutegurit.
Põhjamaade Mängud kolmevõistluses toimuvad Taanis sel aastal juba juuni kuus, nii oli kohal enamus projektis osalevatest juunior- ja noorsportlastest oma hobustel, kellega loodavad PMil Eestit esindada. Kõik tüdrukud olid juba jaanuari kuus pannud kokku videod ja väikese analüüsi oma treeningutest. Sellest, mis õnnestub hästi ja ka rasketest momentidest. Lars oli üldjoontes tehtava tööga väga rahul. Nädalavahetuse jooksul arutleti saadetud videotes nähtut, sportlased said kõik individuaalset tagasisidet.
Kuna laagris oli vaatlejana kohal ka Madli Murel, siis kasutasime tema kohtunikupabereid kohe ära ja pühapäeval sõideti skeemi. Lars ja Madli andsid igaühele individuaalset tagasisidet skeemi kohta, lisaks sai kaasa oma hinnetelehe koos kommentaaridega. Lars pakkus välja ideid, kuidas konkreetne paar võiks soojendust teha, mida muuta või mida samaks jätta. Et säiliks treeningute järjepidevus, panevad tüdrukud iga kuu kokku väikese video oma treeningutest/võistlustest koos analüüsiga või küsimustega Larsile. Nii saab treener ka distantsilt probleeme lahendada ja abiks olla.
Hüppetreeningutel keskenduti laupäeval võimlemisharjutustele ja pühapäeval sõideti parkuuri.
Igaühe kohta oli treeneril alati ka midagi positiivset öelda, samas said kõik kodused ülesanded kuidas oma treeningud õigel suunal hoida. Kriitika osas oli Larsi sõnul osalejate üldine viga nii ratsastuse kui hüppamise ajal hobuse liigne edasi „pressimine” , sellega sõideti hobune rütmist välja, kippus kaduma tasakaal ja allüüride kadents.
Vaiklast lahkujad said kaasa hulganisti motivatsiooni ja ideid kuidas edasi minna.
Ega kevadki enam kaugel pole, kui saab juba võistlushooaja avatuks lugeda.
Lisaks tänavad kolmevõistlejad Vaikla Puhkekeskust ning selle toredaid omanikke taaskordse sooja vastuvõtu eest!
