Belgia polnud seni ühelgi koolisõidu tiitlivõistlusel medalit võitnud – ei võistkondlikult ega individuaalselt. Justin Verboomen tegi Crozet’s ajalugu, võites kaks kuldmedalit oma erakordse täku Zonik Plusiga. Reedel võidetud kullale lisandus täna teinegi kuldmedal muusikalises vabakavas. Hõbemedali sai kaela Cathrine Laudrup-Dufour ja pronksmedal läks Isabell Werthile.
Elagu koolisõit!
Sel võistlusel on kõneainet pakkunud kohtunike töö ja seda positiivses võtmes. Tundub, et kohtunikud on end ümber häälestanud, keskendudes sellele, mis on koolisõidus oluline- harmoonia, kergus ja nõtkus. Ehkki siin ja seal vaadatakse nimekate sportlaste vigadele või puudustele läbi roosade prillide, on üldpilt muutumas. Võistluste järgselt antud kommentaarides ei pidanud mõni sportlane paljuks mainida, et tema tulemus jäi alla tavapärase, vihjates, et kohtunikud hindasid neid tavapärasest rangemalt.
Tähelepanuväärne on seegi, et tänavused tiitlivõistlused möödusid skandaalideta. Tundub, et FEI jõupingutused on läinud asja ette ning sõnum sellest, et ratsasport on terava tähelepanu all, on jõudnud kõigini.
Muutuse tunnistuseks võib pidada ka asjaolu, et mitmel debütandil läks tiitlivõistlustel erakordselt hästi. Rootsi meeskonnast kerkis nendel võistlustel esile Maria von Essen, kes on hästi tuttav kodupublikule, kuid mitte laiemale koolisõidupublikule. Teda juhendasid Crozet’s Kyra Kyrklund ja Cathrine Laudrup-Dufour ning tehtud töö on kandnud vilja. Oma esimestel tiitlivõistlustel sai rootslanna finaalis kõrge 9. koha Charlotte Fry ees.
Tähelennu tegi Saksamaa võidukasse koondisesse kuulunud Hubertus Schmidti õpilane Katharina Hemmer hobusel Denoix PCH. Avapäeval viis Hemmer Saksamaa meeskonna kindlalt juhtima ja tema tulemus aitas koondise kullani. Kolmel võistluspäeval näitas Hemmer esmaklassilist koolisõitu ja head harmooniat hobusega.
Debütantidest kõige edukamaks osutus Justin Verboomen, kes krooniti Euroopa meistriks. Alles 9 kuud tagasi tegi Verboomen Zonik Plusiga esimesed stardid GP tasemel ja lühikese ajaga on nad tõusnud komeedina koolisõidu tippu.
Erakordseks võib pidada ka asjaolu, et pühapäeval toimunud finaali parim britt ei olnud mitte valitsev maailmameister Charlotte Fry või ülikogenud Carl Hester, vaid Becky Moody, kes alles eelmisel aastal tegi oma esimese stardi Suurbritannia meeskonnas.
Kindlasti tuleb koolisõidule kui spordile kasuks põnevus. Üle aastate oli olukord, kus võitja polnud ette teada. Kullale oli mitu kandidaati ja heal päeval võinuks igaüks neist koju minna uue tiitliga.
Vabakava tõi ootamatuid pöördeid ja tiheda medalilahingu
Poolat esindanud Sandra Sysojeva ja 9-aastane Maxima Bella näitasid üldjoontes head vormi, ent kohati paistis nende sõit rabe ning sisse lipsasid vead. Hobuse ja ratsaniku harmoonia ei olnud päris sama, mida varem on näidatud. Kava lõppes passaažiga keskliinil, ratsmed ühes käes. Tulemus 77,257%.
Valitsevad maailmameistrid, Charlotte Fry ja Glamourdale, alustasid vabakava pinges – hobune kohkus keskliinil millestki ja see jättis pitseri kogu sõidule. Vabakavas oli rütm murtud ja hobuse suu rahutu. Paar esitles täna ka uut vabakava muusikat, mille läbivaks teemaks oli lendamine. Maitse üle ei vaielda, ent muusikavalik ei toetanud ehk kõige paremini nii võimast hobust nagu seda on Glamourdale. Galopiosas leidsid ratsanik ja hobune taas parema kontakti, kuid traaviosa pinge jättis tulemuseks 79,579%. Selgelt ebapiisav selleks, et täna medaliheitluses kaasa rääkida.
Saksamaa mitmekordne medalist Isabel Werth ja Wendy de Fontaine alustasid skeemi kohe keeruliste kombinatsioonidega ja polnud kahtlustki, et Werth jahib (kuld)medalit. Mära jättis täna pehmema ja parema mulje kui eelnevatel päevadel. Üleminekud olid heas tasakaalus, üleminek pikendatud galopist galopipiruetti oli nagu õpikust. Viimasele keskliinile sõites aplodeeris publik kaasa. Kohtunikud andsid hindeks 88,046% ja sellega oli Werth uus liider. „Wendy oli imeline. Ma arvan, et täna ei olnud keegi veatu, meie vahel oli väga pingeline võistlus,” kommenteeris Werth. “Täna jõudsin sammukese lähemale sellele vormile, mida soovin Wendyga saavutada, et saaksin teda esitleda parimal võimalikul viisil. Ta pingutas täna kogu südamest.”
Kohe pärast Werthi tuli võistlusväljakule Becky Moody ja Jagerbomb, kellel oli samuti ülitehniline ja keeruline kava. Moody ja Jagerbombi muusika oli brittide popmuusika kullafondist ning sobis neile valatult. Kui varem on Moody pidanud riskeerimise eest lõivu maksma, siis täna õnnestus neil kõik plaanipäraselt. Tulemusega 86,982% tagas Moody lõpparvestuses neljanda koha. Iseküsimus on, kas vahe Werthiga oli tõesti nii suur… Ja kas äkki võinuks Moody olla üks medalistidest?
Kui starti asus Cathrine Laudrup-Dufour ja Mount St John Freestyle, võttis maad vaikus. Nad esitasid keerulise kava ja suutsid selle esitada suuremate vigadeta, kui välja arvata kahe tagant jalavahetused, mis sai parandatud nn jokkeri liinil. Ühe tagant jalavahetused olid puhtad ja suured. Kui huvitavatest harjutuste kombinatsioonidest rääkida, siis tasub esile tõstmist sammust galopipiruetti minek ja sealt üleminek piaffe piruetti. Tulemusega 89,821% läks Laudrup-Dufour juhtima ja oli lootus, et tal õnnestub võita oma esimene kuldmedal. Aga lõppsõna oli belglasel.
Justin Verboomen ja Zonik Plus, kes võitsid juba Grand Prix Speciali, alustasid vabakava esmaklassilise piaffeega. Paar töötas sedavõrd harmooniliselt, et tundus, nagu suhtleksid nad telepaatiliselt – hobune näitas nii kuulekust, aga ka soovi teha koostööd. Nende etteaste polnud päris veatu, väike viga traaviosas ei osutunud siiski määravaks. Lõpusirgel tõusis publik aplodeerima ning tulemuseks saadi 89,964%. Juba kolmas isiklik rekord sel meistrivõistlusel ja liidrikoht.
Laudrup-Dufour oli natuke löödud, kuid tundis hõbemedali üle siiski heameelt. „Olin meie sõiduga väga rahul, kuid veidi pettunud, et jäime kullast napilt ilma,” lausus ta. “See oli nii tasavägine – nii meie etteastete kui ka punktide osas. Üks on kindel- Justiniga võitleme me medalite nimel veel paljudel kordadel tulevikus.”
Kõige üllatunum oma tulemuse üle kogu seltskonnast oli vastne Euroopa meister ise. Kui paljud ütlevad intervjuudes, et on sõnatud, siis Verboomen oli päriselt sõnatu ning proovis leida sõnu oma emotsioonide kirjeldamiseks. „Soovisin, et kõik tunneksid seda emotsiooni ja et mul õnnestuks säilitada ühenduse oma hobusega. Tema tugevus seisneb selles, et ta tahab alati endast parima anda. Kui mina vigu ei tee, siis ei tee seda ka tema.”
Kõik tulemused leiab SIIT.