Lepizigis toimub tänavuse kevade suurim ratsaspordiüritus Euroopas, mille raames viiakse esmakordselt üheaegselt läbi Maailma Karika finaalid neljal erineval ratsaspordialal. Kevadiselt rohelisse ja õitsvasse Leipzigisse on kogunenud maailma koorekiht takistus- ja koolisõidus, rakendispordis ja voltižeerimises. Hobumaailma toimetus on kohal ja hoiab toimuval silma peal.
Jõudsime Saksamaale ürituse ametlikul alguspäeval, milleks 27. Aprill. Nagu eelpool mainitud, võttis Leipzig meid vastu õitsva ja rohelisena. Kui eile jäi õhutemperatuur 15 C piiresse, siis täna ületas see kindalt 20 C piiri. Sellistes ilmastikutingimustes sisevõistlust pidada on väike piin, kuid MK formaat näeb seda ette ja loomulikult reglementi muutma ei hakata.
Saksa kord või Saksa korratus
Kui meie toimetus MK finaali toimumispaika Leipzigi Messhallii jõudis, pidime tõdema, et kuulus ja palju kiidetud Saksa kord (ornung) ei olegi Saksamaal nii tavapärane. Võibolla oli probleemi aluseks asjaolu, et Leipzig kuulus paarkümmend aastat tagasi Ida-Saksamaa koosseisu, võibolla mitte. Akrediteerimine käis küll probleemideta, kuid suhtlus järgnevate ametnikega jättis mulje parajast korralagedusest. Püüdes mõista, kas eribussid on mõeldud ka ajakirjanikele ja kust nad väljuvad ning kuhu jõuavad, saime erinevatest kontoritest totaalselt erinevaid vastuseid. Täpset selgust ei olnud pea lõpuni Leipzigi raekojas toimuva loosimistseremoonia kohta, millel plaanisime osaleda jäädvustamaks Gunnar Klettenbergi 100 stardi medali üle andmist rääkimata väiksematest ette tunlnud probleemikestest. Eestlasliku visadusega saime lõpuks probleemid lahendatud ning tänasel päeval toimisid süsteemid juba paremini.
Kas Klettenberg ei olegi Klettenberg, vaid olümpiavõitja?
Pool tunnikest enne kolmapäevase loosimistseremoonia algust sisenesime peauksest, mis veel mõnikümmend minutit tagasi tundus avanematuna, Leipzigi ajaloolisesse raekotta. Esimese tuttava tegelasena sisenes meie takistussõidu kohtupidamise Grand Old Man Tõnu Kaumann, kes esimese Eesti ametnikuna osaleb nii kõrgetasemelise võistluse kohtunike kogus. Kaumanniga samaaegselt saabub Peterburi Derby Club-i, kus mitmeid aastaid korraldatud MK-etappe ning tänavu saab teoks ka Baltic Riders Touri Venemaa etapp, juhataja Natalya . Mõned minutid ning uksest sisenevad Katri ja Gunnar Klettenberg ning Tiit Kivisild. Järgneme sportlastele ja avastame end mitte tavaliselt loosimiselt, nagu pressile jagatud infovoldikul kirjas, vaid väljapeetud kõrgetasemeliselt vastuvõtult.
Loosimisele eelnevalt peavad sütitavad kõned sõbrameheliku ja aktiivse olekuga Leipzigi linnapea ning FEI presidendi printsess Haya nimel Saksamaa Ratsaliidu peasekretär. Seejärel astub kõnepulti FEI takistussõidukomitee juht ameeriklane Tom Madden, kes kutsub lavale Gunnar Klettenbergi andmaks talle üle 100 MK starti tähistavat medalit. Rahvas aplodeerib, meedia fotografeerib ja filmib. Suur on aga Klettenbergide üllatus, kui lauda naasnuna avatakse medalikarp. Medalil ilutseb nimi – Eric Lamaze! Gunnar saadab pärast väikest mõttepausi medali loo autorile, kelle läheduses istub juhuse tahtel medalitseremooniat kureerinud FEI ametnik. Näitan prouale medalit ja pakun, et medali peaks ära vahetama, kuid millise medali ? Kas meie vastas istuvale härrale tuleks anda olümpiamedal, või siiski räägitud 100 stardi medal? Ametnik punastab veidi ning olukord saab oma loogilise lahenduse – Klettenberg ei ole siiski Lamaze.
?
Suur või väike võistlus. Erinevus on kadumas
Neljapäeva hommikul jõuame Messihalli tund enne meie sportlaste esimesi starte. Võistluse toimumispaik – Leipzigi Messihall – on tohutu kaasaegse arhitektuuriga klaashoonete kompleks. Võistlus toimub kahes hallis, mille ümber arvestatava suurusega „laada-ala“. Ürituse suurusele vaatamata hõlmab see kõik vast napilt veerandi kogu messikeskusest. Kuigi tegemist on MK finaalidega, ei kohta me üritusel midagi üli-elitaarset. Pigem tunduvad meie Saku Suurhalli ja Helsingi Hartwalli halli võistlused elitaarsemadki.
Tiit Kivisild ja Torrero
Esimene meid huvitav sõit on kahefaasiline takistuste kõrgusega 145 cm parkuur, kus stardis mõlemad osalevad eestlased. Neljandana startisid Kivisild ja Torrero. Kuidagi koduse tunde tekitas olukord, kus Tiitu tervitas stardi eelselt võistlusklassi presidendiks olnud Tõnu Kaumann. Olgu siinkohal juba ette öeldud, et Tiit oli Karikasõidus ainuke sportlane, kes kohtunike kogu tervitas. Niivõrd on Euroopas traditsioonid muutunud. Lisaks tervitusele on lõdvenenud määrustikupärase riietuse suhtes. Rada vaadates (! MK finaal) ei kanna mitmed sportlased ratsasaapaid, lisaks ei vasta ratsasaapad määrustikes kehtestatud põhimõtetele. Imestust tekitab samuti fakt, et soojendusväljak asub sisuliselt restoranide-puhvetite vahel. Kui hobune peaks ärrituma ja soojendusaiast välja hüppama? Ei tahaks seal kohvikus olla …
Tõnu Kaumann jutuhoos Euroopa Ratsaspordi Liidu presidendi Hanfred Haringu ja Peterburi Derby Clubi juhatajaga.
Kivisild ja Torrero tegid ilusa sõidu, kuid meele tegi kurvaks esimeses osas saadud üks karistuspunkt ületatud normiaja eest. Aeg oli piisavalt „krõbe“, kuna Tiit oli üks paljudest, kes sellega hakkama ei saanud. Lõpptulemuseks 17.-s koht 51 startija hulgas, mis nagu päevases uudiseski öeldud, tähistas jällegi ebaõnne – esimesena väljas Rolex Rankingu punktidelt.
Sportlaste nimekiri on aukartust tekitav
Takistussõitjatele oli päeva olulisimaks sündmuseks MK finaali esimene kvalifikatsioonivõistlus. Takistuste kõrgus kuni 155 cm, arvestuspõhimõtteks Tabel C ehk iga viga takistusel 4 lisasekundit. Heitsin pilgu startivate võistluspaaride nimekirjale. Starti asus kogu viimaste Olümpiamängude esikolmik, hulgaliselt Maailma- ja Euroopa meistreid ning mitmekordseid Olümpia- ning Maailma Karika võitjaid. Euroopa meedias on üleval intriig, kas pärast Leipzigi saab maailm esimese nelja kordse karikavõitja – stardivad kaks kolmekordset võitjat Saksamaa sportlased Marcus Ehning (fotol) ja Meredith Michaels-Beerbaum.
Parkuur oli seltskonda arvestades keskmisest raskem. Ajakirjanikele rada tutvustades mainis rajameister Frank Rothenbergeri üks assistentidest raskeimate kohtadena kahte järjestikust kahest süsteemi, kus vaheldusid laiad ja kitsad vahed. Tabel C sõidule omaselt oli palju võimalusi riskantsete pööretega aega võita, samas rahulikumalt ja kindla peale liikudest optimaalne tulemus saavutada.
Kahjuks ei läinud meie sportlastel lootuste kohaselt. Küsides pärast sõitu kahe maha-ajamisega lõppprotokollis 35. koha saanud Kivisildilt kommentaari, leidis ta, et õnnest jäi puudu. Hobune oli hea, mis hakkas silma tribüüniltki. Tõepoolest oli Tiidu ja Cinnamoni üks lati langemine tingitud väga väikesest puudutusest, kuid nagu vanarahvas ütleb, hoiab õnn tugevaid. Eks meie meestel tuleb seda arvesse võttes tugavamaks saada. Küsimusele raja raskusastmest nõustus Kivisild loo autori arvamusega, et tegemist oli Lääne-Euroopa taset arvestades keskmisest raskema rajaga, mis meie liigas võib tähendada ülirasket rada.
Christian Ahlmann ja Taloubet Z
Klettenberg ja Ulrike R alustasid hästi, kuid kahjuks kogunes 16 karistussekundit, mis andsid vai 40. koha. Meie liiga parima tulemuse sõitus välja venelane Beletski, kes rajal vigu ei teinud, kuid liialt ka ei kiirustanud. Tulemuseks 25.-s koht. Sakslased võtsid kodus kolmikvõiduga oma. Teisena lõpetanud Ehning jätkab võitlust neljanda karikavõidu suunas.
Koolisõitjatest kirjutame homme
Tänase õhtu lõpetas koolisõitjate MK finaali esimene osavõistlus – Grand Prix. Kuna pressikeskus koheselt suletakse ning toimetuse hotellis on netiühendus vanale Euroopale traditsiooniliselt nigel, saate sellest võistlusalast lugeda pikemalt homses kokkuvõttes. Tulemused leiate üleval toodud uudisest.