Suurbritannias varssadega tehtud uuring kinnitab, et suured karjamaad ja ööpäevaringne ligipääs vabas õhus viibimisele parandavad hobuste vastupidavust täiskasvanueas.
Varssade areng ja kestlikkus paranevad, kui neil on võimalus liikuda suurtel karjamaadel, eelistatavalt koos karjaga ja künklikul maastikul. See vana soovitus on nüüd teaduslikult kinnitust leidnud tänu Suurbritannia teadlaste uuringule.
Iga täiendava aakri (umbes 0,4 hektarit) karjamaa kohta, millel varss sai nelja kuu vanuselt liikuda, vähenes vigastuste risk hilisemas elus 24 %. Oluline piir oli vähemalt neli aakrit (umbes kaks hektarit).
Uuringul on sarnasusi Rootsi Brösarpsi projektiga, kus aastased märad said vabalt karjatada Brösarpsi nõlvadel, et edendada nende tulevast vastupidavust.
Briti teadlased jälgisid 134 inglise täisverelist varssa kuues kasvanduses kuni nende pooleteise aasta vanuseks saamiseni. Varasemad uuringud on näidanud, kuidas liikumine mõjutab luustiku, liigeste ja kõõluste arengut. See on esimene uuring, mis toob esile ka vigastusmustrite erinevused.
Tavaliselt viibisid märad ja varsad õues ööpäevaringselt. Kui aga märad ja varsad hoiti osaliselt siseruumides vähemalt seitse päeva järjest, suurenes vigastuste oht peaaegu viiekordseks. Teadlaste hinnangul suurendas ajutiselt tallis viibimine vigastuste riski, kuna varsad muutusid pärast siseruumides olemist liiga energiliseks, mis tähendas, et õue pääsedes tegid varsad kiireid ja äkilisi liigutusi.
Tulemused näitavad selgelt, et suuremad karjamaad tähendavad väiksemat vigastuste ohtu. Seda saab siduda keha loomuliku kohanemisvõimega töö ja füüsilise koormusega. Mängimine ja jooksmine annavad kehale tõhusaid signaale lihasskeleti süsteemi tugevdamiseks ja arendamiseks.