Hollandi parlament hääletas sel sügisel ilutulestiku keelustamise poolt. Keeld puudutab pürotehnika ostmist, müümist ja kasutamist, kuid jõustub alles 1. jaanuaril 2026. See tähendab, et tänavusel aastavahetusel tuleb veel arvestada kahjudega, mida ilutulestik Hollandis igal aastal kaasa toob. 2026. aastast jõustuv keeld puudutab eelkõige eraisikuid. Alates uuest aastast ei tohi Hollandis ilutulestikku lasta eraalgatuslikult, lubatuks jäävad vaid professionaalide korraldatud etendused.
Otsus sündis kahe vastandliku, kuid omavahel põimunud põhjuse koosmõjul. Ühelt poolt soov kaitsta loomi, nii kodu kui ka metsikuid, sealhulgas koeri, hobuseid ja linde, kelle jaoks paugutamine on tõsine stressiallikas. Teisalt vajadus ohjata tervisekriisi, mis kordub igal aastavahetusel ja koormab nii meditsiinisüsteemi kui ka politseid.
Möödunud aastal hukkus Hollandis ilutulestikuga seotud õnnetustes kaks inimest. Kiirabisse ja erakorralise meditsiini osakondadesse pöördus 1162 vigastatut, neist osa raskete traumadega. Politsei pidas kinni ligi 200 inimest ning varaline kahju ulatus umbes 16 miljoni euroni.
Mitmes Hollandi linnas on ilutulestik aastatega kujunenud tõsiseks sotsiaalseks probleemiks, mis ei piirdu üksikute õnnetusjuhtumitega. See on üks peamisi põhjuseid, miks keeld lõpuks seaduseks sai.
Majanduslik kaalutlus mängis samuti rolli. Keelu jõustumine lükati edasi just selleks, et mitte järsult kahjustada ilutulestiku tootjaid ja müüjaid. Neil on nüüd aasta aega, et oma tegevus ja tootevalik ümber vaadata.
Avalike pühade ja erisündmuste reeglid, kus keeld võib rakenduda teistsugustel alustel, on alles väljatöötamisel. Hollandi ilutulestikutootjad ei ole otsusega rahul. Kui keeld oleks jõustunud juba tänavu, olid nad valmis nõudma riigilt ligi 895 miljonit eurot hüvitist. Keelu edasilükkamisega 2026. aastani väheneb summa, millest nad veel kasu saavad, umbes 50 miljoni euroni.
Arutelud üle Euroopa
Euroopas ei ole Holland selles küsimuses üksi. Belgias ja Saksamaal kehtivad juba aastaid väga ranged piirangud, mis määratlevad täpselt, milliseid ilutulestiku liike võib vabalt müüa ja kasutada. Sarnased arutelud ilutulestiku piiramise üle käivad ka Rootsis. Ajakiri Ridsport vahendab, et novembris toimus Stockholmis parlamendihoones seminar, kus eri erakondade saadikud ja loomakaitseorganisatsioonid arutavad võimalusi piirata ilutulestiku kasutamist eraisikute poolt.
Täielikku keeldu ei peeta praegu realistlikuks, peamiselt Euroopa Liidu reeglite tõttu. Küll aga nähakse võimalust karmistada nõudeid, näiteks laiendada koolituskohustust rohkematele ilutulestikutoodetele. Arutelude keskmes on loomade heaolu, looduskeskkonna kaitse ja inimeste turvalisus.
Uuringute järgi toetab Rootsis umbes 60% inimestest ilutulestiku kasutamise tugevat piiramist. Alternatiivina pakutakse välja drooni ja lasershow’d või professionaalide korraldatud ilutulestikku kindlas kohas ja lühikese aja jooksul.