10.-11. august tõi Luunjasse sadu hobuseid ja ratsasportlasi kogu Eestist ning alt- ja pealtpoolt piiregi. Vaieldamatult on Luunja Karikas Lõuna Eesti osavõturohkeim ja Eesti pikaajalisema traditsiooniga ratsasündmus. Sel aastal korraldati seda võistlust juba 33 aastat. Teist aastat järjest on pingeid, tööd ja rahulolu lisanud samas toimuv Noorhobuste Tšempionaat.
Ehkki korraldajatel on peale võistluseid tunne, et nüüd küll aitab, las järgmisel aastal teeb keegi teine, kaob loodetavasti väsimus peagi ja võistluste kristuseiga ei ole märgilise tähendusega. Võistluse, enam veel mitmepäevalise võistluse korraldamine pole ülesanne kergete killast. Lisaks sajale korralduslikku laadi probleemile sõltub kogu võistluse kordaminek „peasponsor Ilmataadi“ lahkusest. Seekord oli Ilmataat helde nii päikese kui vihmaga. Kahjuks pisut vales proportsioonis. Kaks kuivkuuma ja üks vesivihmane päev sundisid meeskonda pingutusteks, mis väärivad kiitust.
Võistlusele eelnenud põud ning pühapäevane paduvihm esitasid platside hooldamisele tõsise väljakutse
Et võistlusväljak hästi vastu peaks, peab aegsasti liiva ujutama ning seejärel pideva kastmise ja rullimisega tiheda ja niiskena hoidma. Luunja ratsakeskuses on hooldust vajavate võistlusväljakute pindala ca 8700m². Liivakiht 10-15 cm. Tänavune kuum ja kuiv suvi sai parasjagu 
võistluseelseks päevaks jagu platside kastmiseks mõeldud tiigiveest ja kolmapäevane +33˚ tegi platsidele tõelise kuivenduskuuri.
Algas võitlus loodusjõududega. Väsimatu Sven Šois suutis ülilühikese aja jooksul hankida vee transportimiseks mõeldud tehnika ja ekspressliin pumbajaam – platsikastmise tiik alustas tööd. Pumplast vesi tsisternpaaki, sõit tiigini, vesi tiiki ja tagasi. Seda ringi laskis traktor kaks päeva vahetpidamata. Reede-laupäev oli tegu platside niiskena hoidmisega, ent laupäeva öösel vastu pühapäeva unustas Ilmataat vihmakraanid lahti ja pühapäeva hommikuks oli võistlusväljak „korralikult“ kastetud.
Täkkude Šhow formaat lubas sugutäkke esitleda soojendusplatsil ning võistlusplats sai pisut puhata. Varahommikul alanud melioratsioonitööd ning väljaku „õhutamistriipude“ äestamine aitas siiski niipalju, et keskpäev lubas võistlustega alata. Vabandame siinkohal tagantjärele sportlaste ees, kellelt liig kuiv või siis taas liig märg pinnas kindla võidu võttis! Andsime endast kõik, et sportlased rahule võiks jääda, enamaks ei jätkunud kahjuks jõudu ega aega.
Hea meeskond on võistluse olulisim mootor
Et meeskond hästi töötaks ja võistlused õnnestuksid, peab selle liikmetel olema soovi, energiat, vastutustunnet ja usku oma töö vajalikkusesse. Me ei mõtle ega märkagi, et meie toimetamiste taustal teeb meie süda vahetpidamata eluliselt vajalikku tööd. Märkame alles siis, kui hetkeks süda rütmist välja langeb. Samamoodi jääb tihti märkamata vabatahtlike raske töö. Mis saaks, kui järsku võistluste keskel platsimeeskond rütmist välja langeks… nagu taskukell, mille oluline hammasratas puruneb. Kogu võistlus jääks seisma nagu seesama murdunud hammasrattaga kell. Pärna RSK klubi eestvedaja ja treener Marko Villemson pani taas Luunja Karikaks kokku suurepärase platsimeeskonna, kes suutsid pikki päevi järjest töörütmi erksana hoida. Kell töötas!
Võistluste taustal toimetas märksa mürarikkamalt Tehnikatiim. Kolm traktorit, ATV, teerull, tõstuk, veepaak. Kallis ressurss, oskuslikud operaatorid. Platsid said silutud, trambitud kastetud. Oleks vaid aega rohkem olnud!
Autasustamismeeskond, platsi kaunistamine ja lilled toetajate telgis, rosetid, tekid, lugematu arv kinkekotte, porgandeid ning meeneid. Tööd jagus võistluste algusest lõpuni ja pikalt pärast lõppu. Vahepal tegid tüdrukud veel mitu starti võistlustelgi. Tallitiim hoidis kontrolli all tallialal toimuva, lisaks öövalvurid, sõnnikukoristajad, varahommikused publikuala koristajad. Meeskond on väga oluline.
Foto: Epp Keel
Kõik võistluskorraldajad oskavad hinnata sektretariaadi kiiret ja täpset tööd. See töö paistab silma siis, kui kõik laabub ja järjekord sekretariaadi uksel on minimaalne ning vajalik info liigub kiiresti. Üks kurnavamaid ja vastutusrikkamaid ülesandeid võistluste eel, ajal ja järel. Hädasti oleks Ave Taltsi töökoormuse vähendamiseks tarvis veel mõnda arvutikeelt tundvat inimest! Loodame väga, et Ave professionaalsed oskused leiavad koha uute pühendunud sekretäride kogemustepagasis!
Foto: Epp Keel
Hea toitlustaja leidmine võib mõnikord osutuda komistuskiviks
Vaid neli päeva oli restoranide Neljapäev, Kapriis ja 16 Kannu omaniku Maik Lõhmuse tiimil aega organiseerida lauad-toolid, varjualused, toidutooraine ja joogid ning sada pisiasja, et kokku panna maitsev ja mitmekülgne menüü, mis kogu rohkearvulise publiku, sportlaste ja vabatahtlike maitsmismeeled elevil hoiaks. Oli tunda tõelist pühendumust oma tööle. Raske on toitlustajat tänades kiidusõnadega liigselt helde olla! Tulemus oli super!
Küsite, miks ettevalmistusteks ainult neli päeva? Sest üks „restoran“, kes avaldas juba kevadest palavat soovi tulla toitlustama, otsustas lihtlabaselt viimasel hetkel mujale minna ja vilistada igasugustele kokkulepetele. Tassis endaga kaasa lauad-toolid-varjud ja sponsor A Le Coqi poolt lubatud auhinnad ega võtnud lõpuks enam telefonitoru. Satub sellist vahel sekka, nagu metsas jänesepabulaid mustikakorvi. Peab jälgima, et moosi sisse ei satuks!
Foto: Epp Keel
Otseülekanne ning tasuta salvestus
Laupäevane võistluspäev oli üle maailma nähtav-kuulatav netilehel www.spordikanal.com ning sama ülekanne oli jälgitav ka Hobumaailmast. (Tehniliste viperuste tõttu küll pisut hiljem kui päris võistluspäeva algusest saati.) Nähtaval on see tihe võistluspäev tegelikult tasuta Spordikanali arhiivis veel pikka aega. Suure väärtuse lisasid ülekandele ESHS-i juhi hr. Raigo Kollomi kommentaarid Noorhobuste Tšempionaadi finaalsõitudes. Huvitav info hobuste aretusest ja nende sugupuudest rikastab kõikide kuulajate teadmistepagasit. Asjakohased kommentaarid saatsid ka Luunja Karika sõite. Kommentaatoritoolil olnud Andres Tõnissoo selget ja mahedat spiikerihäält ei tohiks kuidagi „sahtlisse“ jätta!
Kommentaarid kanali tegijatelt: “Sellist vaatajate arvu poleks osanud oodata!"
Otseülekande päeval oli 11 tunni jooksul ülekandel kokku üle 2600 unikaalse (erineva) vaataja. Praeguseks hetkeks on järelvaatamise lehel üle 4000 unikaalse vaataja. Ülekannet vaadati Eestist, Soomest, Leedust, Hollandist, USAst, Belgiast, Inglismaalt, Venemaalt, Austraaliast, Taanist, Prantsusmaalt, Šveitsist, Saksamaalt, Tšehhist, Lätist, Poolast, Rootsist, Hispaaniast ja Slovakkiast.
Kommentaarid vaatajatelt: "Hea kvaliteediga pilt on suur samm edasi ratsavõistluste kajastamisel. Uudishimu võistlustel toimuvast sai rahuldatud kõikidel, kes vahetult kohale ei saanud tulla. Kui vaid netimahud HD kvaliteedis pilti lubaksid…"
Täkkude Show meelitas ligi hulgaliselt huvilisi
Siiani pole veel ridagi hobustest, rekorditest ega punktidest. Selle artikli ilmumise ajaks on võitjate nimed kõlanud, kõikidel protokollid ja tulemused läbi uuritud ning vaevalt võiks kedagi täna üllatada uudis, et Luunja Karikas 2013 võitis Tiit Kivisild Sullivanil või 6 aastaste noorhobuste tšempioniks tuli V Carlos. See info oli huvilistele vana juba vahetult pärast autasustamist.
Ehk siiski. Pühapäeva hommikul toimus Noorhobuste Tšempionaadi raames Täkkude Show. Esimene sellelaadne ettevõtmine tõi platsi äärde üllatavalt palju pealtvaatajaid. Show mõte oli tuua vaatajate ja hobusekasvatajate ette litsentseeritud täkud olenemata vanusest. Planeeritud sai erinevaid formaate. Algul oli kritiseerijaid rohkem kui pooldajaid. Lõpuks tuli välja esitlus, mis pakkus suurt huvi ja oli hobusõbralik ning kodune.
Täkuomanikud said esile tuua just neid täku häid külgi, mida vajalikuks peeti. Pealtvaatajatele pakkusid silmailu ja põnevust üksikud efektsed hüpped puki tippu tõstetud kõrgustel. Pärast sündmust võis märgata, et hobuseomanikud ja aretajad leidsid teineteist – oli kuulda jutte paaritustest, varssadest ja tulevikuplaanidest. Publiku huvi tõestas sellise formaadi vajalikkust. Loodame, et algatus leiab järgimist ka teistel suurematel võistlustel, kus osaleb rohkelt hobuseomanikke ja sportlasi!
Lugematu arv tänusõnu toetajatele, meeskonnale, sportlastele ja kõigile kohalolijatele
Täname südamest häid toetajaid, kelleta poleks suurvõistluste korraldamine mingil moel võimalik. Head toetajad, Teie panuse najal elavad pikkade traditsioonidega spordisündmused! Kurjamkallis on see meie spordiala. 75% tulijaist ei saa osa auhinnarahade jagamisest. Nende osaks jäävad kulud ja raske töö, loodetavasti ka positiivne emotsioon. Soovin siinkohal tunnustada neid sportlasi, kes seekord pjedestaalile ei pääsenud, kuid kes nägid vaeva, tegid palju tööd ja kandsid suuri kulusid – tõlgendame Teie kohalolekut austusavaldusena võistluste korraldajatele!
Foto: Berta
Edukas võistlus, mida tasub teinekordki meenutada, õnnestub vaid pühendunud inimeste lugematute töötundide tulemusena. Usun, et kõik võistluskorraldajad on kogenud pärast show lõppu tunnet, et olgu see nüüd küll viimane kord. Õnneks on loodus andnud inimesele võime raskuseid trotsida ja vaevad unustada. Kindlasti on mujal uhkemaid võistlusväljakuid, kallemaid auhinnarahasid, erilisemaid takistusi ja kirevamaid kaunistusi. Kui meie sportlased ei toetaks oma kohalolekuga meie võistluskorraldajate tööd, jäävad tulevikus lähimateks võistluspaikadeks Ypäjä, Incukalns või Zagare. Kahetsusväärne, kui nii läheks. Tunnustus ja austusavaldus siinkohal Horseshow, Ruila Spring Touri, Kärdla Ratsupäevade, Perila Summer Show ja paljude väiksemate võistluste traditsioonide kandjaile! Tänud kõigile, kes osalesid Luunja Karikal mistahes meeskonnas, sportlasena, sportlaste abilisena või pealtvaatajana! Loodetavasti kohtume ka aastal 2014!