Prouad ja härrad: Madalmaad, mitte Holland
S´Hertogenboschi kolmanda võistluspäeva hommikul oli meie toimetusel veidike aega tutvuda linnaga ning mõtiskleda Madalmaade fenomeni üle. Just Madalmaade, mitte Hollandi. Meie riigis enim levinud versiooni kohaselt tuntakse tänavuse MK-finaali toimumise maad Hollandina, kuid seda nime kannavad siin vaid kaks kuningriigi provintsi 12-st (Põhja- ning Lõuna-Holland). Õigem oleks kasutada terminit Madalmaad , mis samas ka otsesem tõlge inglise keelsest nimetusest The Netherlands.
Vaidlemata on selge, et Madalmaad on ratsaspordi ning hobukaubanduse ja -kasvanduse Meka. Sama on võimalik öelda paljude muudegi eluvaldkondade kohta. Olles pindalalt Eestiga võrreldav riik, suudavad Madalmaad majutada ligi kümme korda rohkem elanikke. Kuningriik on väga rahvusvaheline. Inglise ja ka saksa keeles suhtlemisel siin probleeme tavaliselt ei teki. Võõramaistesse külalistesse suhtutakse tolerantselt ja peamiselt eelarvamusteta. Kõige selle aluseks on suure tõenäosusega siinse rahva aastasadade pikkune kaubanduskogemus, mis paratamatult nõudnud suhtlemist võõraste rahvastega.
Madalmaad jätavad oma elukeskkonnalt väga inimliku mulje. Linnad, sealhulgas s´Hertogenbosch, näevad välja muinasjutulised. Oma osa on selles arhitektuuril, palju annab kaasa ajalooline kanalite võrk. Tänagi sattus toimetus osaliseks hetkel, mil keset linna avati sillad laskmaks läbi kanalilaevade eskaadrit. Vaatepilt oli meeliülendav. Jõelaevandus on siin igapäevane ja oluline osa elukorraldusest.
Madalmaades tundub elu rahulik ja läbimõeldud. Selge on see, et neil on olnud rohkem aega atra seda, kui meil, kuid tase, mis saavutatud, on imetlusväärne. 
Madalmaad on oma kultuuriga maailmaski olulisel positsioonil. Kes ajalugu korralikult õppinud, mäletab hästi, et omal ajal kandis üks väikelinn Põhja-Ameerika idarannikul nime New Amsterdam. Tänaseks on selle väikelinna sümbliks saanud õun , ta on saanud palju suuremaks ning ümber nimetud britipäraselt New York-iks. Meelde tulevad veel Hollandi Antillid ja mitmedki eksootilsied maad, näiteks Indoneesia, kus mehed Madalmaadest olulist rolli mänginud.
Madalmaad, see ei ole vaid tulbid, tuulikud, puukotad ja Amsterdam, vaid palju enam. Tulge ja vaadake ning te ei kahetse. Nüüd aga läheme tagasi ratsaspordi juurde.
Kivisild ja Gutkauskas lõpetasid võistluse väärikalt
Keskpäeval istusin (toim. Hillar) ratsutajate kohvikus ning avastasin end ühtäkki rüüpamas musta jooki koos mõlema võistlusel osaleva baltlasega. Rääkisime Gutkauskasega tema autospordiharrastusest ja ratsaspordi arengust maailmas. Suhtluskeeleks oli vene keel. Ühtäkki avastasime, et meie lauanaaber Kivisild Eestimaalt, ei mõista meie kõnet just piisavalt hästi. Läksime üle inglise keelele.
Mõlemad mehed on samas vanuses ja tänasel päeval valinud sarnase tee. Kui meie Tiit treenib juba aastaid Lääne-Euroopas, siis sellest aastast on samal liinil ka Leedu esinumber. Gutkauskase mäng on küll veidi suurem, kuid sellest lugegem lähinädalatel meie lehel ilmuvast eksklusiivintervjuust.
Õhtul, kui Eestimmal oli kell liginemas 11-le, asusid mõlemad Balti takistussõitjad starti Grand Prix sõidus, kus takistuste kõrguseks 155 cm. Puhtaid sooritusi ei tulnud rikkalikult, mis siinsete radade raskust arvestades loogiline. Benas, kes ei osalenud käesoleval võistlusel mitte oma, vaid sponsori soovil, suutis siiski tõestada oma võimekust. Lascariga läbiti rada puhtalt ning jõuti seitsme parema hulka.
Tiit ja Cinnamon, kes olid eelviimased startijad, tegid tegelikult väga tubli sõidu. Puhas sõit ei olnud kaugel, kuid kahjuks pudenes siiski üks latt ja sellega oli siinsel võistlusel kõik „tehtud“ – koht number 18. Jälgisin pressitribüünilt piisavalt lähedal istunud Cinnamoni omaniku, perekond Hääle, emotsioone ning jäi tunne, et ka nemad olid rahul. Arvestades vormi ja asjaolu, et Tiit sattus finaali mõnevõrra ootamatult, võime öelda, et pole hullu.
Maailma takistussõidu jõuõlad muutuvad
Kes siis võitis? Pean tunnistama, et pärast seda, kui Tiit ümberhüpetele ei pääsenud, elasin (toim. Hillar) kaasa Katari ja Leedu sportlasele. Isegi võibolla rohkem Katari sportlasele. Miks? Mulle, ja arvan, et ka publikule, pakuvad spordis alati huvi üllatajad. Katar ei ole kindlasti tuntud ratsaspordimaa, kuid kogu Araabia tõuseb. Seal on raha ostmaks häid hobuseid ja palkamaks häid treenereid. Katari armeele kuuluval hobusel saavutas lõpuks Ali bin Khaled Al Thani teise koha. Võistlusele pani vägeva punkti hollandlase Marc Houtzageri riskante sõit, mille peaaegu oleks võinud nurjata üliemotsionaalseks muutunud publik. Siiski ei pidanud kohalikud pettuma, parim aeg viis Houtzageri liidriks, ning kui viimasena startinud Benasel esimene latt pudenes, hõisati taas üsna valjult. Leedukas pidi paraku leppima seitsmenda, kuid väga väärika kohaga.
Koolisõitjad elavad juba täielikult olümpiaootuses
Koolisõidust kirjutasime päevases uudises juba tähtsama osa ära. Üldjoontes võitja kellelegi suureks üllatuseks ei olnud. Cornelisseni testis oli siiski viimasel keskliinil väike segadusemoment, kuna sõitja sõnul on ta lõpuharjutusena kasutanud nii passaaži kui traavipikendust. Seekord, aga ei suutnud ta piisavalt kiiresti otsustada, kumba siis tegema peaks, ja sisuliselt oli Parzival otsustamise enda peale võtnud. "Ta võttis siis juhtimise üle?" küsisid ajakirjanikud. "Tuleb tunnistada, et jah," lausus võitja humoorikalt.
Meeldiv üllatus oli Langehanenbergi ja Damon Hilli võime Adelindele ja Parzivalile nii tugevat konkurentsi pakkuda, et kahte paari jäi lõpuks lahutama vaid 1%. Sakslanna on Damon Hilliga treeninud peatseks kolm aastat ning neid juhendab vanameister Klaus Balkenhol. .jpg)
Valentina Truppa tugev esitus võis olla üllatuseks küll talle endale, kuid ausalt öeldes seda ka mõnes mõttes oodati. Noorel naisterahval on tugevad närvid ja koostööaldis ning efektne hobune. Samas tõdes sportlane, et Eremo on väga kuum ning korraliku itaalia temperamendiga. Publiku seisukohalt olid just nemad ilmselt kõige õigemad võistlust lõpetama.
.jpg)
Isabellile kulus tänane hea tulemus pärast ebaõnnestunud avapäeva marjaks ära. Kava lõppedes oli sõitja näol näha kergendustunnet, isegi üpris suure naeratuse võlus ta publiku ja fotograafide jaoks välja.
Poola koolisõitjale Katarzyna Milczarekile oli tänane päev aga ilmselgelt üks ebameeldivamaid, kuna peakohtunik saatis nad poole testi pealt väljakult minema. "Soojendusväljakul ei märgatud midagi ebanormaalset, kuid ühel hetkel, kui Ekwador minust möödus, nägin tema küljel verd," sõnas peakohtunik Ghislain Fourage. "Igaühel võib mõnikord selline asi juhtuda, eriti hobuste puhul, kellel on õrnem nahk. Siiski verd ei taha me selles spordis kindlasti näha," vastas kohtunik ajakirjanike küsimusele, kuidas nii kõrgetasemelisel võistlusel sõitja üldse sellise vea teha saab.
FEI Koolisõidu Direktor Trond Asmyr lisas, et mullu sai juba viidud sisse muudatusi võistlusreeglitesse selles osas, mis puudutab hobuse heaolu. "Tahaksime jõuda niikaugele, et kõikide alade jaoks kehtiksid ühesugused ranged ja vägagi üheselt mõistetavad reeglid, mis maksimaalsel määral arvestavad hobuste heaolu."
Üldiselt olid kohtunikud aga tänase võistlusega päris rahul. "Olime eile pisut pettunud. Keegi ei olnud oma elu parimas vormis, kuid täna olid mitmed justkui ümber sündinud,"kommenteeris Fourage, lisades, et kui kõik satub sakslannal parasjagu õigesti minema, on Langehanenbergil Cornelissenit juba päris suur võimalus võita. Adelinde seevastu lubas OM-iks enda etteaste täiuslikkuseni lihvida ning ütles, et tema konkurentsi ei karda.
Homme uus päev. Toimetuses töötavad vaid inimesed ja lõpetades selle loo viimistlemist Eesti aja järgi kell 3 öösel, soovime kõikidele head ööd ning lugemiseni homme.