S´Hertogenboschi neljanda võistluspäeva hommik on rahulikum, kui eelnevad. Linnas on ilus kevadilm ning hobumaailma toimetusel ei ole üritusele niivõrd kiire kui eelnevatel päevadel. Jäänud on veel kaks sõitu, millest olulisim loomulikult õhtune takistussõidu viimane osavõistlus. Kasutades veidi lahedamat hingamist, heitsime pilgu muule võistluspaigas toimuvale.
Hobused liiguvad rahva vahel
Tänavu pidas s`Hertogenboschi võistlus oma 45. aastapäeva. Seega alustati juba aastal 1967. Viimastel aastatel on tavapäraselt peetud just selles Brabandi linnas Lääne-Euroopa liiga viimane etapp. Pealtvaatajate üle üritus kurtma ei ole pidanud. Võistluse president oli rahul tänavuse rohkem kui 70 000 pealtvaataja hulgaga. Korraldajad loodavad, et saavad peagi uuesti läbi viia MK-finaali ning tegid avalikult FEI tegevjuhtidele ettepaneku nimetada s´Hertogenbosch 2017.a. finaali toimumise paigaks. Sel aastal täitub võistluse alustamisest poolsada aastat.
s´Hertogenboschi võistlusareen; foto Külli Tedre
Suures plaanis näeb Brabant Halle välja nagu iga takistus- ja koolisõidu suurturniir – varsutuse ja söötade laat, pakkumises kõiksuga hobuste transpordiks ja heaoluks vajalikku tehnikat, toitlustuskohad publikule jne. Mis teeb aga asja huvitavamaks, siis soojendusväljakud on asetatud rahvamassidesse. Loomulikult on need turvalisuse eesmärgil piiratud aedadega. Teadlikult on aga soojendusväljakud viidud peaareenist kaugele. Hobustele on tehtud pikk koridor, mille kaudu läbivad nad laadaala ning on publikule pidevalt nähtavad. Soojendusväljakute kõrvale on aga asetatud restoranid ja kohvikud, kus publikul mõnus võistlejate tegemisi jälgida.
Kohvikutest oli mõnus jälgida soojendusväljakul toimuvat; foto Külli Tedre
Aeg aga läks ning keskpäevaks olimegi jõudnud takistussõitjate põhivõistluseni.
Iga osavõistluse rajal oli oma loogika
Suurvõistlusele kohaselt tutvustati s´Hertogenboschis enne starte rada ka ajakirjanikele. Rajameistri assistent selgitas viimase osavõistluse eel, et rajameister Louis Konickx´il oli iga osavõistluse raja koostamisel erinev loogika.
Esimesel osavõistlusel, mis peeti Tabel C põhimõttel, oli peamine testida hobuste kiiruslikke võimeid, mis loomulikult seadis oma parameetrid. Teise osavõistluse märksõnaks oli tehnilisuse test ja tõepoolest sellel rajal olid praktiliselt kõik takistused seotud ning paljuski ebatavaliste vahedega. Teisel osavõistlusel olid takistused küll kõrged, kuid ligi kaks kolmandikku jäid alla 160 cm. Seevastu tänasel, viimasel, võistluspäeval suunati põhirõhk hobuste võimsusele. Loomulikult ei olnud lihtsad ka takistuse vahelised mõõdud, kuid rajal oli mitmeid n.ö. puhkuse kohti. Samas olid takistused 160 cm ja mõned isegi veidi enam kõrged, maksimaalse okseri laius küündis 190 cm-ni.
Võistluse tarbeks oli ehitatud mitmeid ebatavalisi takistusi nagu puu ja tulp. Puu sai meie toimetus ka fotole ja seda näete allpool. Fotole jäänud puu kõrgus on 160 cm. Tulp kui Madalmaade sümbol, oli ehitatud puuga sarnasel põhimõttel, kus takistuse alus toetub keskosast vastu maad ja sellest „kasvab“ välja tulbi õis. Liikuvaks osaks oli sel takistusel kaarjas plank.
Vaatamata radade raskusele, jäid edukamad võistlusel osalenud takistussõitjad rajameistri tööga rahule. Tõdeti, et tegemist on siiski Maailmakarika finaaliga ning osa võtavad paljude tiitlitega pärjatud sõitjad. Sellisel võistlusel ja sellises seltskonnas teistmoodi ei saagi.
Rajameistrid ajakirjanikele puu nimelist takistust tutvustamas; foto Külli Tedre
Esimene voor
Võistlejad startisid eelnevate osavõistluste paremusjärjestuse pööratud järjekorras. Esimene puhas oli Maikel van der Vleuten hobusel VDL Groep Verdi, pannes kodupubliku rõkkama. Järgmisena startisid teises finaalsõidus ilma teinud sakslane Marco Kutscher Cornet Obolensky-l ja kolmekordne MK võitja Marcus Ehning hobusel Copin van de Broy. Mõlemad oleksid nagu kokku leppinud, et maha võetakse viimane tõke. Igatahes nii see juhtus.
Teise puhta soorituse suutis teha Euroopa meister ja Rolex Rankingi edetabelijuht rootslane Rolf-Göran Bengtsson Casall La Sillal. Mida lõpu poole stardijärjekord jõudis, seda filigraansemaks läksid sooritused. Kõik vastas loogikale, kuna stardijärjekord oli ju moodustatud MK pööratud paremusjärjestuse alusel. Puhtalt tulid nii prantslane Kevin Staut ja Silvana HDC, šveitslane Steve Guerdat ja Nino des Buissonnets kui esimese finaalsõidu võitnud ameeriklane Rich Fellers ja Flexible. Kaks viimast jätkasid kokkuvõttes ühe, Staut kolme karistuspunktiga. Võistluse tegi põnevamaks viimasena startinud ja sel hetkel karistuspunktideta Šveitsi takistussõitja Pius Schwizer hobusel Carlina. Pius ja Carlina ei eksinud tõketel, kuid ületasid normiaega ning liitusid kolmandana ühe karistuspunkti „klubiga“.
Enne teist vooru oli esikolmikule ohtlikuim Staut oma kolme punktiga. Bengtsson jäi viiendana juba veidi kaugemale, olles kogunud kaheksa karistuspunkti. Teise osavõistluse võitja Philipp Weishaupt oli kuues üheksa karistuspunktiga.
Esimese vooru ühe karistuspunktiga lõpetanud Piu Schwizer ja Carlina; foto Külli Tedre
Teine voor
Teise vooru rada muudeti täielikut, mistõttu jätkati ligi tund pärast esimese vooru lõppu. Kergemaks ei läinud midagi. Hea ehk puhta sõidu tegi teisena startinud tugev iirlane Denis Lynch hobusel Abbervail van het Dingeshof. Iirlane oli esimeses voorus kogunud neli karistuspunkti ja jäi selle tulemusega pikalt võistluse liidriks. Lõpp-protokollis jagaski ta kolmandat kohta.
Puhtaid sooritusi ei kippunud ega kippunud tulema. Esimeses voorus kodupubliku lemmikuks kujunenud van der Vleuten ja Verdi panid teises voorus rahva oma soorituse ajal vaikima. Kahjuks ei saanud paarist võistluse kangelast, sest pudenes latt viimaselt takisuselt. Kogu saal ahhetas kurbusest. Järgmisena aga oli stardis sakslane Weishaupt, kes oma Monte Belliniga tegi teise vooru järgmise puhta Lynchi järel tõustes sellega vaat’ et esikolmiku pretendendiks.
Rootsi publik ootas kindlasti Bengtssonilt ja Casall La Sillalt teiseski voorus puhast sooritust, kuid kahjuks ka neil üks mahaajamine. Staut 
ja Silvana minetasid oma šansid, ajades maha kaks takistust. Jäi veel vaid esikolmik ehk ühe-punkti-mehed.
Esitus oli võimas: Guerdat ja Nino null, Fellers ja Flexible null. Tulla jäi veel vaid Schwizeril ja Carlinal.
Olime enne võistluse algust Prantsuse kolleegidega arutanud favoriitide võimaluste üle. Kuigi šveitslane Schwizer alustas karistuspunktideta, leidsid prantslased, et teda ei ole mõtet peafavoriidiks nimetada. Schwizer on võitnud küll palju suure rahaga Grand Prix sõite, kuid tiitliheitlustes ei ole tal kunagi närvi jätkunud, väitsid kolleegid, toetudes statistikale. Nii paraku läkski. Schwizeril ja Carlinal üks maas ning kolmas koht kindel. Loomulikult on seegi väga arvestatav tulemus.
Rich Fellers ja Flexible. Foto: Külli Tedre
Sportlikku pinget kogu raha eest
Publikule on alati meeltmööda võistlused, kus võitja ei ole selge viimase minutini. Just sellise vaatemängu korraldasid rohkearvulisele s´Hertogenboschi publikule Guerdat ja Fellers. Enne ümberhüppeid tiitlile kaldusin statistikat arvestades pidama favoriidiks ameeriklast. On ta ju teinud Flexible’iga kiireid sõite aastaid ning tõestas oma võimeid ka neljapäevases osavõiustluses. Esimesena startinud Guerdat tegi piisavalt kiire sõidu, kuid jänkide paar suutis neid siiski ligi poole sekundiga edestada ning võtta karikavõidu.
Stiilseks võime pidada seda, et 16aastasel Flexible’il oli see tõenäoliselt viimane võimalus sellise tiitli saavutamiseks. Kas suursugune lõpp karjäärile? Sellele on muidugi vara vastata, sest hiljutisest mäletame, et Mededith Beerbaum tegi alles mullu edukaid starte talle palju tiitlivõite kindlustanud tollal 17-aastase Shutterflyga.
Võistluse teisena lõpetanud Steve Guerdat ja Nino des Buissonnets; foto Külli Tedre
Kuidas saavutati võit
Pressikonverentsil rääkis Fellers, et oli eelmisel õhtul hotellis enne magama minekut vaadanud punktitabelit ja analüüsinud olukorda. Unes näinud ta, kuidas Guerdat´ga ümber hüppab. Seekord sai unenägu teoks. Seda karikavõitja ei mäletanud, kuidas ümberhüpped unes lõppesid, kuid seda, mis talle päris elus edu tõi, mäletas ta küll. Vaadates ära esimesena ümberhüpetel startinud šveitslase sõidu, l
eidis jänki, et ainuke võimalus neid edestada on olla edukam sõidul eelviimaselt takistuselt viimasele. Šveitslane läbis selle vahe kaheksa sammuga, Fellers võttis riski, läbis seitsmega ning see andiski tema enda väitel vajaliku poolesekundilise edumaa. Sama kinnitas ka jänkile veidike alla jäänud Guerdat. Tal endalgi olnud mõte läbida viimane vahe seitsme sammuga, kuid sattus veidike ebamugavalt eelviimasele takistusele ning liigse riski vältimiseks otsustas hobust veidi tagasi võtta, mis kokkuvõttes sai saatuslikuks.
Karikavõitjad Rich Fellers ja Flexible; foto Külli Tedre
Saavutatud supertulemuse baasilt uurisime, kas Fellers ja Flexible on endale juba kindlustanud koha Ühendriikide võistkonnas, kellel koht Londoni Olümpiamängudel olemas. Vastne karikavõitja ei saanud siiski selles veel nii kindel olla. Tulemas on veel mitmed siseriiklikud valikvõistlused, millest esimene juba kahe nädala pärast Californias.
Selleks aastaks on Maailmakarikas nii takistus- kui koolisõidus leidnud omaniku. Meie liigas algab järgnev hooaeg juba maikuu lõpus, mil takistussõitjatele esimene etapp Valgevenes Ratomka keskuses. Jõudu ja jaksu kaasaelamiseks. Oma panuse karikaetappide tutvustamisel annab hobumaailm.ee ka edaspidi. Homme, esmaspäeva, hommikul asub siinkirjutaja koduteele, et asuda toimetustegevusele jällegi Eestimaal.