Eesti Hobusekasvatajate Seltsi Tori hobuse haruseltsi teabepäeval 14. jaanuaril tutvustati läinud aasta lõpus Veterinaar- ja Toiduametis kinnitatud Tori hobusetõu säilitus- ja aretusprogrammi. Teabepäevale jätkunud juhatuse koosolekul otsustati tähistada Vabariigi sünnipäeva 24. veebruaril seltsi üldkoosolekuga, mis saab esialgsete kavade kohaselt piduliku alguse kunagise Eesti Kaitseväe Ratsarügemendi asukohas Tartus.
Teabepäeval tutvustati ligikaudu 30 huvilisele uue programmiga kaasa tulevaid muudatusi hobuste identifitseerimisel, eriti rõhutati geneetilise tuvastamise vajadust tori hobuse edasises aretus- ja säilitustöös.
„Me ei tea siiski 100-protsendiliselt, kes on konkreetse varsa isaks. Täkku ei saa ju tagasi hoida, kui ta mära juurde satub. Ja vahest ongi kõige suurem kronu küla suurimaks tegijaks,“ ütles Eesti maaülikooli professor Haldja Viinalass rääkides hobuste geneetilise identifitseerimise ja hobuste põlvnemisandemete õigsuse kontrolli vajadusest.
Vereproovide võtmise vajadust hobustelt nentis ka Andres Kallaste, kes tõi näiteks Saksamaa, kus vereproovid ja nendest saadav geneetiline info on juba asunud asendama aretustöö läbiviimiseks vajalikke jõudluskatseid: „Usun, et selline praktika leiab peatses tulevikus tee ka Eestisse. Vereproovide analüüsimine on hobusekasvatajale ühekordne väljaminek, kuid see on tulevikku arvestades oluline.“
Teabepäeva lõppedes kogunes koosolekuks Tori haruseltsi juhatus. Haruseltsi üldkoosolek otsustati kokku kutsuda esialgsete kavade kohaselt Tartus 24. veebruaril, märkimaks sellega eelkõige ära Vabariigi aastapäeva ning tori hobuse tähtsust Vabadussõjas ning omaaegse Ratsarügemendi korralduses.