Aprilli alguses toimub Niitvälja tallides traditsiooniline ESHKS-i Täkkude Päev. Selle valguses on paslik heita pilk 2025. aasta varssade põlvnemistele.
2025. aastal registreeriti Eesti Sporthobuse Kasvatajate Seltsi peetavas Eesti sporthobuste tõuraamatus kokku 217 varsa sünd, kelle sugupuud annavad huvitava ülevaate sellest, milliseid aretusvalikuid kasvatajad teevad.
Varssade isana on esindatud lausa 101 erinevat täkku 24 tõuraamatust, mis näitab, et aretuses kasutatakse väga mitmekesist geneetilist ja rahvusvahelist baasi. Samal ajal joonistuvad statistikas siiski välja mõned selged suundumused, seda nii populaarsemate tõuraamatute kui ka enim kasutatud täkkude osas.
Eesti sporthobune domineerib tõuraamatute lõikes
Kui vaadata 2025. aastal sündinud varssade isade tõuraamatuid, domineerib selgelt Eesti sporthobuse (ESH) tõuraamat. Kokku sündis 87 varssa (40,1%), kelle isa kuulub ESH tõuraamatusse.
Teisel kohal on Zangersheide (ZANG) tõuraamat, mille täkkudelt sündis 25 varssa (11,5%). Kolmandal ja neljandal kohal on KWPN ja Selle Français (SF), kummagi tõuraamatu täkkudelt sündis 16 varssa (7,4%).
Järgnevad Saksamaa ja Belgia tõuraamatud: Westfalen (14 varssa), BWP (11) ja Holstein (8). Väiksemal määral kasutatakse veel mitmete teiste tõuraamatute täkke – näiteks Hannoveri, Trakeeni, Oldenburgi või Rheinlandi liine.
Kokku on koguni kaheksa tõuraamatut, mille täkke kasutati 2025. aastal vaid ühe kuni kolme varsa isana.
Selline pilt näitab, et kuigi Eesti aretuses kasutatakse palju kohalikke täkke, on rahvusvaheliste sporthobuse liinide mõju väga suur.
Kõige populaarsem täkk oli Bavarotti von Seeder
Kui vaadata konkreetseid täkke, on pilt samuti üsna mitmekesine. Kokku on varssade isadena esindatud 101 erinevat täkku, kuid esikümme annab siiski märkimisväärse osa järglastest.
Kõige rohkem järglasi andis Bavarotti von Seeder, kes on 13 varsa isa, moodustades 6% kõigist 2025. aastal sündinud varssadest. Teisel kohal on Chagall K 10 järglasega (4,6%), kolmandal kohal Sven 7 järglasega (3,2%).
Järgnevad täkud Springsteen TN, Kasper, Casimiro K ja Chaccolin Z, kellelt igaühelt sündis kuus varssa. Esikümne lõpetavad Romantic Dream, Jumpy U ja Ermitage Kalone, kellel sündis viis järglast.
Kokku annavad kümme enim kasutatud täkku 69 varssa ehk umbes kolmandiku (31,8%) kõigist 2025. aastal sündinud varssadest. Samal ajal jagavad ülejäänud 91 täkku omavahel 148 varssa (68,2%), mis näitab, et kuigi populaarseid täkke kasutatakse aktiivselt, ei ole kasvatus siiski koondunud vaid mõne üksiku nime ümber.
ESH tõuraamatus on täkkude valik kitsam
Eelnevalt vaatasime, milliste tõuraamatute täkke Eesti kasvatajad kasutasid. Kui aga vaadata eraldi ESH tõuraamatusse kuuluvate täkkude kasutamist ja nende 2025. aastal sündinud järglasi, siis muutub pilt mõnevõrra kontsentreeritumaks. Kokku kasutasid kasvatajad 28 ESH tõuraamatusse kantud täkku, kellelt sündis möödunud aastal 87 varssa.
Kõige populaarsemad ESH täkud olid Bavarotti von Seeder ja Chagall K, kelle järglasi sündis kõige enam. ESH täkkude arvestuses järgneb neile Casimiro K.
Kolm populaarseimat täkku – Bavarotti von Seeder, Chagall K ja Casimiro K – andsid kokku 29 varssa ehk kolmandiku kõigist ESH tõuraamatusse kantud täkkudelt sündinud varssadest. Kui vaadata kümmet populaarsemat ESH täkku, siis nende järglased moodustavad ligikaudu 70% kõigist ESH täkkudelt sündinud varssadest.
See viitab sellele, et ESH aretuses on täkkude valik märksa selektiivsem kui kogu populatsiooni lõikes.
Kasvatajad julgevad kasutada tunnustamata täkke
Kui vaadata lähemalt ESH-i tõuraamatusse kuulunud täkke ja möödunud aastal sündinud varssade põlvnemisi, siis ilmneb veel üks huvitav aspekt. Paljud kasutatud täkud ei olnud litsentseeritud ja nende seas oli mitmeid, kes ei olnud kordagi isegi ülevaatusele jõudnud.
ESH tõuraamatusse kuuluvate täkkude seas oli neli täkku, kes olid ametlikult litsentseeritud ehk tunnustatud aretustäkud. Litsentseerimine tähendab, et täkk on läbinud tõuraamatu hindamise ning vastab aretuses kasutamiseks kehtestatud nõuetele.
Samas leidus ka seitse täkku, kes ei olnud käinud isegi ülevaatusel. Nende seas oli kaks täkku, kes olid kantud eeltõuraamatusse, mis tähendab, et nende põlvnemine ei ole vastanud tõuraamatu tingimustele.
Kevad on varssade kõrghooaeg
Sünniaegade analüüs kinnitab hobusekasvatuses tavapärast hooajalisust. Kõige rohkem varssu sündis mais (68) ja aprillis (47). Juunis sündis 44 varssa ning juulis 33.
Aasta esimene varss saabus juba veebruaris, kuid tegu oli üksikjuhtumiga. Kokku jaotusid sünnid 108 erinevale kuupäevale, kusjuures kõige populaarsem sünnipäev oli 10. mai, mil sündis kuus varssa.
Mitmekesine, kuid suunatud aretus
Kokkuvõttes joonistub 2025. aasta statistikast välja mitmekihiline pilt. Ühelt poolt on Eesti sporthobusekasvatus rahvusvaheline ja geneetiliselt mitmekesine, sest kasutusel on üle saja täku enam kui paarikümnest tõuraamatust. Teisalt näitab statistika, et teatud liinid ja täkud on siiski selgelt populaarsemad ning kujundavad suure osa tulevasest sporthobuste põlvkonnast.
Kõik see kokku annab hea ülevaate sellest, milliste liinide ja aretusotsuste najal kujuneb Eesti sporthobuste järgmine põlvkond.
Kommenteerib ESHKS tegevjuht Liis Ira
Statistika tausta ja aretustrendide paremaks mõistmiseks palusime kommentaari ESHKS-i tegevjuhilt Liis Iralt.
Statistika näitab, et osa kasutatud täkke ei olnud litsentseeritud ning mõned ei olnud isegi ülevaatusel käinud. Kuidas te seda tendentsi hindate?
Esmalt tahan tänada sellise ülevaatliku analüüsi eest! Kui teemaks on valikute tegemine sporthobuste aretuses (rõhk sõnadel sport ja aretus), siis võiks rääkida ainult tunnustatud täkkudest.
Aretusseltsi poolt tunnustamata täkkude kasutamist nimetaksin pigem ratsahobuste paljundamiseks, mis võib mingis muus kontekstis olla ju täitsa aktsepteeritav tegevus. Sporthobuste aretuses on oluline hobuste funktsioneerimine ja võimekus ratsaniku all, mistõttu on oluline aretuses kasutatavaid täkke ka vastavalt katsetada – testiratsaniku all. Katse tulemiks on andmed, täku kohta koostatud objektiivne kirjeldus või raport, mida aretajad saavad oma aretusvalikute tegemisel kasutada.
Rõhutaksin sõna „objektiivne“, sest sugutäku omamine on viis raha teenida ja iga täkumees kahtlemata kiidab just oma täkku. Importsperma kasutamise puhul on täkkude suure järglaste hulga tõttu seda informatsiooni veel rohkem, millele aretajajad saavad toetuda. Ühtlasi kontrollitakse täku tunnustamisel tema tervist, näiteks röntgenpiltide analüüsi läbi.
Spordis tippu jõudmine on pikk, intensiivne ja kallis protsess, hobuse tervis võiks vastu pidada. Eks tunnustamata täkke kasutatakse peamiselt kulude kokkuhoiuks. Isiklikult ma ei mõista, miks mitte panustada rahaliselt pisut rohkem tulevase varsa loomisprotsessi, kui see on ühekordne kulu. Edasine – varsa üleskasvatamine- on sellega võrreldes pikk ja kallis tegevus. Kui varsa isaks on valitud katsetatud ja hea tervisega täkk, keda võib olla isegi maailmas teatakse, siis on palju suurem võimalus selle tegevusega ka majanduslikult plusspoolele tulla.
Võtaks selle tendetsi kokku üleskutsega – „ Ära tee endale karuteenet – kasuta tunnustatud täkku!“
Kui palju mõjutavad Eesti kasvatajate valikuid rahvusvahelised aretustrendid?
Üldiselt jälgitakse meil rahvusvahelisi trende küll, aga “moetäkkude” kampaaniatega kaasa minema ei kiputa. Tahetakse täkuvalikul teistest erineda. Me asume “Mekast” nii kaugel, et väga spetsiifilised aretustrendid jõuavad siia aeglaselt või ei jõuagi. Lisaks ei ole meil kasutusel teatud mehhanisme, mis trende loovad nagu näiteks varsaoksjonid.
Hiljaaegu kuulsin kuidas hobuste ülalpidamise kallinemise tendents kõikjal maailmas on pannud aretajaid valima selliseid täkke, kelle järglased on kiire arenguga – s.t. näevad varsana suured ja ilusad välja. Seda tehakse selleks, et saaks nad juba varsana oksjonil maha müüa. Meie ca 100 peatõuraamatu varsa andmete põhjal on ka keeruline mingeid põhjapanevaid analüüse trendide kohta teha, infot on analüüsimiseks lihtsalt liiga vähe.
Kas selts plaanib midagi teha, et motiveerida kasvatajaid rohkem kasutama tunnustatud aretustäkke?
Korrigeerisime passide väljastamise hindu vastavalt sektsioonile, kuhu varss registreeritakse – ehk siis premeerime peatõuraamatusse sobilike varssade aretajaid soodsamate hindadega. See on ka ainus konkreetne meede, mida oleme saanud kasutusele võtta. Teoorias võiks ju rakendada sama meedet igasuguste osalustasude puhul. Aga ma tahaks uskuda, et selgitustöö töötab paremini kui sellisel viisil reguleerimine.
