Andis Varna on tänasel päeval Läti takistussõidu esinumber. Varna omab hetkel parimat hobuparki, tema esihobusteks on viimastel aastatel Grand Libero ja Irasir. Mõlemaga on ta edukalt osalenud mitmetel Grand Prix-del.
Viimatistest saavutustest saame mainida, et Grand Liberoga võitis Andis tänavusuvise Riia MK-etapi, Irasiriga oli viies Varssavis toimunud meie liiga MK finaali põhisõidus. Hetkel hoiab Läti sportlane MK liigas kolmandat kohta Rein Pilli järel.
Eestis on Varna tänavu võistelnud kahel korral – aprillikuus Niitväljal toimunud sisemeistrivõistlustel ning Ruila MK-etapil – kuid siin on ta juba käinud aastaid ning paljudele tuttav.
Järgneb www.elittesport.lv intervjuu Andis Varnaga
Milline on Sinu päevaplaan?
Mulle meeldib olla värskes õhus, seetõttu veedan enamuse osa päevast tallis. Värskes õhus viibimist võib nimetada ka professionaalseks haiguseks. Just seepärast valisin pärast sõjaväeteenistust ratsaspordi. Minu tööpäev on pikem, kui teiste alade (toim. ametite) esindajatel. Tööaeg on piiritlemata, tähtis on, et kogu plaanitud töö saaks tehtud. Võistluste ajal on vastutus suurem. Tavaliselt on mul kaasas viis hobust, mis on füüsiliselt raske, kuid armastus hobuste vastu annab jõudu ega luba väsida. Puhkepäev on minu jaoks haruldus. Sel puhul püüan korralikult välja puhata ning veeta aega perega.
Mille poolest erinevad rahvuslikud ja rahvusvahelised võistlused?
Rahvusvahelistel võistlustel on kõik väga hästi organiseeritud ning kõikjal on tunda hobuste heaolule mõtlemist. Sellised võistlused on teine maailm, uued tuttavad, hea ja rahulik atmosfäär. Mitmed teiste riikide sportlased on saanud minu sõbraks. Mulle väga ei meeldi startida Lätis. Paljud inimesed ei mõista, mis toimub. Paljud annavad hinnanguid, kritiseerivad, diskuteerivad. Lihtne on kritiseerida, kui ise midagi ei tee. Lätis paljud inimesed rõõmustavad ebaõnne, mitte võitude puhul. Tõenäoliselt on probleem Läti mentaliteedis.
Mis on sportlase elus kõige raskem?
Raskeim on jälgida ning hoida kontrolli all kogu administratiivset poolt, mis seotud reisimisega võistlustele (sertifikaadid, litsentsid, ülesandmised jne.). Aasta aastalt tuleb suuremat rõhku panna ka tervisele.
Kas võistlus-stress on Sulle tuttav?
Stress on spordis möödapääsmatu. Mida rohkem stardid, seda vähem stressi. Rahvusvahelistel võistlustel on vastustus suurem, seetõttu ka suurem närv. Stress mõjutab tulemusi. Eriti ebamugav on olukord, kus ratsanik peab taluma kahekordset stressi , mis tuleneb hobuseomaniku käitumisest. Mina püüan seda teadlikult vältida. Juhtub, et võistlusstress on suurem pärast paausi, kui ma ei ole mõnda aega startinud.
Kuidas iseloomustad abilise (groom) ametit?
Abiline on 50% kõigest. Ma mõistan selle ameti kõiki raskusi ega vala kunagi oma halba tuju abilise peal välja, kuna austan väga neid inimesi. Abiline on ratsanikule suureks toeks. See on ratsaspordis asendamatu amet.
Mida soovitad neile, kes soovivad saada professionaalseteks sportlasteks?
Leida endale hea meeskond ning liikuda aeglaselt, kuid vankumatult oma eesmärkide suunas.
Millisena näed Läti ratsasporti tulevikus?
Kui võrrelda Läti ratsaspordi tänast seisu kümne aasta tagusega, siis täna oleme meie, läti ratsasportlased, meie regioonis palju konkurentsivõimelisemad. Kõik peavad meiega arvestama. Sellist taset hoida on muidugi raske. Sooviksin, et edaspidi korraldataks Lätis rohkem mitmepäevaseid võistluseid, paraneks võistlusväljakute ja võistluste korraldamise kvaliteet.