Millal vastutab hobuse müüja varjatud puuduse eest?

Hiljuti tuli kohtutel lahendada küsimus, kas ja millistel tingimustel on ostjal õigus nõuda hobuse müügihinna alandamist ning mida tuleb pidada varjatud puuduseks.

Triin* ostis 2021. aastal Karini* (nimed muudetud) käest mära enda sõnul sooviga hobusega võistelda ja kasutada teda aretuses. Aasta pärast müüki selgus, et mära ei indle, sest hobune on steriliseeritud. Loomaarst kinnitas steriliseerimist 2023. aastal. Triin leidis, et teda on petetud, sest talle on müüdud puudusega hobune ja Karin ei teavitanud mära steriliseerimisest hobuse müügihetkel.

Triin soovis seepeale hobuse müügihinna alandamist. Ta oli ostnud hobuse 11 500 euro eest ja soovis nüüd müügihinda alandada ühe varsa müügihinna võrra ehk 5000 euro ulatuses. Karin keeldus maksmast, mistõttu pöördus Triin kohtusse.

Maakohus jättis Triinu nõude rahuldamata. Triin ei tõendanud, et hobuste ostmise hetkel oli tema huviks mära võimekus saada varssasid. Tõendatud oli, et Triin soovis hobust osta treenimise ja võistlemise eesmärgiga.

Müüja on lepingut rikkunud, aga…

Ringkonnakohus jättis suures osas maakohtu otsuse muutmata, muutes põhjendusi. Müügilepingu järgi võib nõuda hinna alandamist, kui täidetud on seaduses ettenähtud eeldused. Nendeks eeldusteks on kehtiv leping poolte vahel, asjaolu, et müüja on oma kohustust rikkunud ja müüja on rikkumise eest vastutav.

Kohtud tuvastasid, et Triin ja Karin leppisid kokku mära müümises. Karin kinnitas müügilepingus, et hobune on kvaliteetne ja tal ei esine varjatud vigu. Triin kinnitas, et on hobuse üle vaadanud ja tal puuduvad kaebused. Muid kokkuleppeid nad ei teinud.

Ringkonnakohus leidis, et 8-aastase mära ostmisel võib mõistlik inimene eeldada, et hobune on võimeline saama varssu ja vastupidisest tuleks ostjat teavitada. Seejuures ei ole kohtu sõnul oluline, kas Triin väljendas ostuhetkel huvi aretuse vastu. Ringkonnakohus järeldas, et müüdud hobune oli puudusega. Mära oleks saanud pidada puudusteta, kui Triin oleks hobuse ostnud üksnes võistlemise eesmärgil.

Kuna ringkonnakohus leidis, et Karin on müügilepingut rikkunud jäi üle vastata küsimusele, kas ta selle eest vastutab. Jälle leidis kohus, et vastutab. Kuid hagi rahuldamisel osutus probleemiks Triinu nõue Karini vastu.

Nimelt leidis ringkonnakohus, et Triin ei tõendanud, mis oleks olnud õiglane hind steriliseeritud mära eest. Triin nõudis Karinilt ühe varsa müügihinna ulatuses hinna alandamist, mille puhul kohus leidis, et see võiks olla hoopis saamata jäänud tulu hüvitamise nõue ehk kahjunõue. Samuti ei suutnud Triin tõendada, miks ta arvas, et varsa hind oleks just 5000 eurot. Seetõttu jäi Triinu rahaline nõue Karini vastu rahuldamata.