21aastane Rootsi takistussõitja Alexander Zetterman on noor, aga väga ambitsioonikas ja sihikindel. Tal on juba praegu ette näidata märkimisväärne hulk saavutusi rahvusvahelisel tasemel ning tema suur unistus on osaleda 2012. a. Londoni OM-il ja võita ühel päeval ka medal. Alex andis hobumaailm.ee-le rõõmuga intervjuu, lootuses, et tal on midagi põnevat ja motiveerivat öelda ka Eesti noortele ratsanikele.
Alexander on olnud mitmeid kordi Rootsi rahvuskoondises tiitlivõistlustel (reserv Kentucky MM-il, osalenud ka mitmetel superliiga rahvuste karikatel, lisaks ponide ja juunioride EM-il), ning omab ka mitmeid Rootsi MV medaleid erinevates vanuseklassides.
Alexanderi isa Royne Zetterman on samuti edukas takistussõitja, kes oli näiteks 2002. a. MM-il hõbemedali võitnud Rootsi meeskonnas ning tuli 2006. a. WEG-il Aachenis individuaalselt 14. kohale. Royne on kindlasti ka viimase 20 aasta Skandinaavia kõige edukamaid hobuseärimehi.
Royne Zetterman Isaacil.
Alexander, tutvusta end meile – kes sa oled ja millised on sinu senised saavutused?
Olen professionaalne takistussõitja alates 16ndast eluaastast, mil otsustasin koolist ära tulla. Enne seda olin ma edukas juunior- ja ponisportlane, võitsin 6 kuldmedalit Rootsi Meistrivõistlustel ning hõbemedali EM-il koos Rootsi meeskonnaga.
Pärast kooli otsustasin end rohkem proovile panna rahvusvahelisel tasemel. Juunioride ja noorte tasemel võisteldes sõitsin edukaks kaks hobust – Lotus F (EM kuldmedal võistkondlikus arvestuses, 4. koht individuaalselt, lisaks mitmeid GP võite) ja Laetitia (oli 2009. a. üks Rootsi edukamaid hobuseid). Pärast seda jõudsin tipptasemele tänu Isaac\’ile, kes oli mu isa endine hobune (võistelnud WEG-il ja EM-il). Temaga hüppasin ma puhtalt Superliigas (Super League) ning sõitsin auhinnalisele kohale 5-tärni GP-s MK etapil. Olin ka Rootsi koondise reservliige EM-il Windsoris 2009. aastal ning WEG-il Kentuckys 2010. aastal.
Kaks aastat tagasi asutasin ma Alexander Zetterman AB ning tegelen lisaks hüppamisele ka hobuste müügiga ja treenimisega/kliinikutega. Minu suurim eesmärk on võita medal OM-il, MM-il ja EM-il.
Alexander Zetterman – High Yummy – Grand Prix CSI5*W Göteborg 2011 : https://www.youtube.com/watch?v=LJnY4mgBn2Q&feature=player_embedded
Milline on sinu igapäevaelu?
Minu päevast võtab suure osa umbes 8 hobusega ratsutamine. Lisaks ratsutamisele pühendun ma palju ka oma ärile – tegelen kontoritööga, otsin hobuseid, näitan neid klientidele ning loomulikult teen päris palju telefonikõnesid. Alati püüan oma ajakavasse mahutada ka mingi muu trenni – spinningu, ujumise või jõusaalis käimise, seda siis hommikul või õhtul.
Millal ja miks hakkasid tegelema ratsutamisega?
Kindlasti on mu vanematel siin oma roll, kuna tänu neile pidin ma tihti tallis ja isegi sadulas viibima. Kuid alguses ma tegelikult ei olnudki sellest eriti huvitatud. Mul oli lapsena palju teisi ambitsioone, näiteks tahtsin saada põllumeheks. Kuid lõpuks siiski otsustasin, et ma tahaksin olla hea spordis – mängisin jalgpalli, saalihokit, tennist, tegin taekwondo\’d. Ma vaatasin suviti vanavanemate juures olles päris palju telekast sporti ning eks ma vist harjusin mõttega, et minust saab kunagi tšempion. Oli periood, kus ma tõsiselt kaalusin sportlaskarjääri teivashüppajana.
Isaac
Kuid 7selt sain ma omale sellise poni, kes mind tõesti ratsutamisest huvituma pani ja sealtpeale avastasin, et mul läheb ka võistlustel päris hästi. Siis saingi aru, et ma tahan saada takistussõidumeistriks, kuna see on minu parim võimalus läbi löömiseks, arvestades kogu kodust tugisüsteemi.
Mis on Springfield Showjumpers?
See on perefirma, mis on rajatud 1985ndal aastal, ning algselt juhtis seda ettevõtet minu isa Royne. Täna tegelevad sellega rohkem mina, mu ema Aisling (samuti edukas takistussõitja) ja mu vend Daniel. Firma tegevuseks on hobuste müük-vahendus ning treenimine, otsime ratsanikele sobivaid hobuseid jne.
Me müüme hobuseid üle kogu maailma ning paljud neist on võistelnud tipptasemel, nagu näiteks Loriot (WEG, Global Champions Tour jne.), Richmond Park, Isaac, Artic Aurora Borealis, Laetitia, Red Hot, No Fear etc.
Millises vanuses hakkasid võistlema rahvusvahelisel tasemel?
12aastaselt
Milline sinu senistest tulemustest on sulle tähtsaim?
Kuulumine Rootsi koondisesse, mis saavutas teise koha 2009a. Superliigas La Baule\’is ja Falsterbos.
Kes on sinu praegused hobused? Milline hobune oleks üldse sinu jaoks ideaalne?
Mul on üks GP hobune High Yummy (New Balance-Sandro), kes on 9aastane ja tema on tänavu kindlasti mu number üks ja lemmik muidugi. Condello (Contendro-Ramirosson) on 8aastane ja hakkas just võistlema 2-tärni GP tasemel. Lisaks võistlen veel kolme väga andeka hobusega, kes kõik on praegu 7aastased: Flecu (võitis ülerootsilise noorhobuste finaali Falsterbos), Abritage ja Cruzeiro de Vil.
Ideaalne hobune oleks minu jaoks väga tugeva mõistusega, elastne, kuid piisavalt tugev, et tal oleks erilist jõudu ja stabiilsust, loomulikult hea ulatusega, kergesti sõidetav ja hüppamisel hoolas. Nagu ikka kaasaegne sporthobune olema peab, aga erakordse hinge ja mõistusega!
Alexander Zetterman – Isaac – NC Dublin 2010 : https://www.youtube.com/watch?v=dmiRHH0htwQ&feature=player_embedded
High Yummy
Kas kõik sinu sõidetavad hobused kuuluvad teie perele?
Enamus hobuseid on minu või meie pere omad, kuid on ka mõned omanike omad. Mõned neist on lihtsalt treeningus või müügiks.
Kes on sind spordis kõige enam mõjutanud, millised treenerid on sulle olnud kõige tähtsamad?
Kindlasti Eric Navet (prantslasest Maailmameister 1990.a., Euroopa Meister 1991.a., WEG 2002 hõbemedalist jpm.), kes on olnud minu suur eeskuju 12aastasest saati. Olen veetnud lugematu arv tunde videosid vaadates, uurimaks tema ratsutamisstiili, ning jälginud teda võistlustel. Minu alatine unistus oli tema juurde treenima sattuda ning ühel päeval läks see täide, mis on fantastiline! Ütlesin alati endale, et päev, mil saan tema juurde trenni, märgib hetke, mil minust saab ratsutaja. Täna lähtun ma oma töös hobustega Ericult õpitud põhimõtetest.
Eric Navet ja Kiwi du Fraigneau. Foto: http://www.cheval-chevaux.com
Ma tean, et ma olen sedasi väga fanaatiline, kuid tema eeskuju on olnud minu suurimaid motivaatoreid ning põhjusi mu edu taga. Ma olen ka tohutu palju abi saanud treeneritelt nagu Jens Fredricson, Marcus/Meredith Beerbaum, Jos Kumps ja loomulikult oma vanematelt. Nad on alati olnud minu suured toetajad ning nendega koos selles valdkonnas kasvades olen ka ise isiksusena palju arenenud.
Milline on sinu meelest hea treener?
Inimene, kellel on hobustest ja ratsutamisest ning ka õpetamisest palju teadmisi, kellel on hobuste suhtes väga peen tunnetus ning kes töötab palju eelkõige vundamendiga. Ei ole vaja aretada palju trikke ja leida kiireid lahendusi hobuse "ravimiseks". Hea treener on kannatlik, tunneb hästi õpetamise psühholoogilist poolt, ning on tegudes oma jutule eeskujuks.
Mida arvad nö külalistreeneritest? Kas neilt on oluline trenne võtta ning kas treener peaks enne sinu hobuseid tundma, kui asja kallale asub?
Igaüks vajab head treenerit, kellelt saada korralikud baasteadmised ning kes su tegevusel silma peal hoiab. Muus osas on ratsanikud erinevad. Mõni õpib kiirelt lihtsalt kogemuste kaudu ning jälgides teisi, võisteldes palju. Arvan, et hea treener on haruldus ning paljud teevad seda liiga palju raha pärast ja liiga vähe tõelise kutsumuse ja hingestatusega. Ühtlasi tuleb ettevaatlik olla ületreenimisega, ka see on võimalik.
On oluline oma hobused vormis hoida, kuid mida ise teed enda füüsilises vormis hoidmiseks?
Olen täiesti fanaatiline treenija ning käin palju erinevates trennides – ujumas, jooksmas, spinningus, joogas, jõusaalis. Ehkki hobustega töötades on aega tõesti vähe, püüan oma päevaplaani ka teistlaadi trenni mahutada.
Vasakul: Philema Aachenis
Aga vaimutreening?
Jah, pean ka seda tähtsaks, mul on selleks nö treener Andy Swärd, kes annab mulle palju head nõu.
Mis sind motiveerib ja sunnib jätkama ka halvematel päevadel ja perioodidel?
Usk enesesse on sportlase jaoks võtmetähendusega. Püüan mitte liiga palju pettuda, ehkki see spordiala võib olla raske ja vahel isegi julm, kuid järgmise nurga taga võib hoopiski edu oodata! Naljakas tegelikult, et mul just hiljuti oli selline periood. Mul polnud motivatsiooni ja ma isegi ei viitsinud midagi selle vastu ette võtta, aga siis see läks üle ja asjad paranesid. Ülemotiveerimine ja liigne ambitsioonikus ei ole ka mõistlikud, siis ei tule saavutused, sest sa oled liiga ärev ja rahutu. Liigsed pettumused tekitavad lõpuks omakorda teatud tuimust, sest hakkad end pettumuste eest kaitsma. Nii aga kaob igasugune fookus.
Kes on sinu eeskujud?
Eric Navet, Rolf-Göran Bengtsson ja Ludger Beerbaum. Ma arvan, et nad ühtlasi presenteerivad ratsasporti kui ala väärikalt.
Mis sulle peale ratsutamise veel elus rõõmu pakub?
Mõistagi on elus teisigi tähtsaid asju, ehkki põhifookus on asetatud hobustele. Mulle on tähtis kvaliteetne elustiil, tervis, vormis olek, head suhted lähedastega, edukas äri. Ma tahaks muidugi tunda, et mul on aega teha ja näha, olla vaimselt heas vormis ja mitte kammitsetud.
Vasakul: Abritage
Kui sa ei oleks ratsutaja, kellena end näeksid?
Ma oleksin mõne muu spordiala esindaja.
Kas sa oled ka midagi plaaninud ka kunagi ülikoolis õppida?
15aastaselt tegin ma otsuse, et ma ei jätka õpinguid pärast põhikooli, kuna ma leidsin, et muidu ma ei jõua spordikarjäärile piisavalt pühenduda. Ausaltöeldes ma vihkan õppimist kui sellist. Kuid samas on palju asju, mille kohta ma sooviks teada saada ja selleks on olemas nii kursused, seminarid, internet kui raamatud. Näiteks ma sooviksin rohkem osata prantsuse keelt, mistõttu ma vaatan telekast prantsusekeelseid kanaleid ning harjutan seda keelt oma iPadi rakenduse abil.
.jpg)
Mis on sind siiski teinud nii noorelt nii edukaks – hobused, talent, tahe või palju tööd?
Kõik need asjad kokku. Mulle meeldib mõelda, et mul on suurepärased hobused, natuke annet ja ma teen veidike tööd, aga mul on üüratult suur tahe.
High Yummy. Foto: Per Wahlgren
Millised on sinu unistused ja plaanid tulevikuks? Kus oled 20 aasta pärast?
Tahan loomulikult võita nii OM, MM kui EM-i. Lisaks ma tahaksin näha, et ma olen Rootsi takistussõitu tervikuna kuidagi muutnud või parandanud, sellele midagi juurde andnud. See ei ole kindlasti kerge eesmärk, aga ma loodan ikkagi.
20 aasta pärast olen ma loodetavasti oma edu tipus, heade hobuste ja sponsoritega. Ning oleks tore ka oma perekond rajada.
Kas Rootsi on treenimiseks ja tippu jõudmiseks hea koht? On siit võimalik osta tipphobust?
Võistlusspordi tase on siin viimaste aastatega minuarust kindlasti tõusnud. Siin on võimalik oma noorhobused viia vormi selleks, et võistelda rahvusvahelisel tasemel. Selleks tuleb muidugi Rootsi eliitvõistlustel hästi esineda.
Suur arengutee on muidugi ka veel ees. Näiteks kaubandus on nõrgemas seisus kui aretus üleüldiselt. Loomulikult ei suuda enamus profiratsanikke endale tipphobust ise osta ega suuda seda ka paljud sponsorid. Kui vaadata tänapäeva ratsasporti, siis see on hullumeelne, millised rahad seal liiguvad. Üks asi on hobune osta, teine asi on see hoida tipus, ka see on väga kulukas.
Samas ikka on siit võimalik osta suurepäraseid hobuseid, vaadake kasvõi Malin Baryardi, Peder Fredricsoni, Helena Lundbäcki ja Peter Erikssoni. Rootsist on ostetud sellised tipphobused nagu Cadett, Magic Bengtsson, Cazino, So What jne.
Millised on šansid, et osaled Londoni Olümpial tuleval suvel?
Kui nii objektiivselt väljastpoolt vaadata, siis mu šansid on olematud.. Aga minu sees on lootused ja ma arvan, et kõige suurem takistus minu jaoks olekski see, kui ma ise endale piiri ette asetan.
Millised on üldse need omadused, mis viivad edule?
Leidlikkus. Sa pead alati leidma viisi, kuidas endale tekitada hobused, treenerid, partnerid, sponsorid, teadmised. Osadel ratsanikel on nii palju neist asjust olemas, kuid tavaliselt just need on sellised, kel pole viitsimist selle nimel rohkem pingutada. Mina kasvasin sedasi üles, et mul oli väga palju olemas, ja see tegi mulle ka mõneti halba, sest ma ei pingutanud nii palju kui mõni teine. Nüüd on muidugi teine reaalsus ja minagi pean iga väiksemagi edu nimel pingutama.
Mida soovitaksid kõikidele noortele ratsanikele?
Mulle meeldib kasutada üht sellist fraasi: "Kui sa tahad olla parim, siis sa pead olema ebatavaline. Tavalised inimesed ei jõua kuhugi."
Vaata ka Alexanderi kodulehte: www.alexanderzetterman.com
ning YouTube kanalit: http://www.youtube.com/user/alexzetterman?blend=21&ob=5