Novembrikuu teisel nädalavahetusel toimus Urmas ja Terje Saksa organiseeritud koolitus, kuhu olid oodatud kõik rakendispordi huvilised. Teoreetilisi teadmisi ja praktilisi näpunäiteid tulid jagama Soome ratsaliidu tunnustatud spetsialistid ja rakendisportlased Juha Vilenius, Markko Särmähärju ja Jari Ihanamäki.
Laupäeva hommikuks oli hubasesse seminariruumi kogunenud vägagi rahvusvaheline seltskond. Kohal olid peale meie rakendihuviliste ka üks läti meeskond ja naiskond, kes saabusid juba reedel, kaasas noor tulevane rakendihobune. Kui kõik olid omavahel tuttavaks saanud ja tassi mõnusat kohvi joonud, algaski koolitus.
Esmalt rääkis Juha meile, mida on vaja teada enne rakendivõistlusele ülesandmist, tutvustas üldiselt erineva tasemega võistlusi ja vastas isiklikult kõikide küsimustele, mis puudutasid rakendivõistlusi. Edasi läks juba huvitavamaks, sest Markko Särmähärju ja Jari Ihanamäki tutvustasid erinevaid (koolisõidu, maratoni ja täpsussõidu) rakmeid ning vankreid. Peale selle jagasid nad veel soovitusi rakmete ja vankrite sobivuse ja suuruse kohta ning rääkisid palju omadest kogemustest. Kuna korraldajad olid organiseerinud kaasaegse tehnika, siis oli meil jutule lisaks võimalus näha ka huvitavaid pilte vankritest ja rakenditest. Kõik tehti nii öelda "puust ja punaseks ette".
Märkamatult oli kätte jõudnud lõuna. Kui olime Sille tehtud imemaitsvast supist ja pannkookidest kõhud täis söönud, läksime praktilise rakendamise juurde. Vaatamata sellele, et koolitusel ei olnud kedagi, kes ei oleks osanud hobust ette rakendada, omandasime me kõik uusi ja tõhusamaid teadmisi ja oskusi rakmete reguleerimise ja sobivuse kohta. Selgitati, mis eesmärki mingi osa rakendist täidab ning õpetati erinevaid ohjade hoidmise võtteid. Peale selle jagati individuaalselt praktilisi näpunäiteid ja nõuandeid kohal olnud hobuste liikumise kohta vankri ees.
Koolitajad olid väga põhjalikud ja seetõttu aeg lausa lendas. Pärast kiiret kohvipausi läksime kohe noorte hobuste rakendamise juurde. Mulle oli see eriti põnev, kuna enda hobune osales ka koolitusel. Varustusega olin hobust juba varem harjutanud, seega saime kohe asuda ohjamise juurde. See oli ikka hea tunne, kui nägin, milleks on võimeline noor ja kogenematu hobune, tuleb vaid õigesti küsida ja saadki hea vastuse. Eriti meeldis mulle see, et kõike sai oma käega teha, õppisin ise väga palju ja sain häid nõuandeid noore hobuse edasise õpetamise kohta.
Järgmisena rakendati vankri ette leedukate noor hobune. Kuna kõik toimus läbimõeldult, oli seegi ettevõtmine igati edukas ja hobuse omanikud olid tulemusega väga rahul, mida oli kaugele näha ka nende nägudelt. Esimene koolituspäev lõppes aruteluga mõnusas soojas saunaruumis.
Pühapäeval oli plaanis põhjalikult rääkida võistluste reeglitest ja korraldamisest. Ei tea, kas see oli nüüd pikaleveninud saunaõhtu süü, aga hommikul leidsid kõik osalejad ühiselt, et reeglid on igavad, kuid austusest reeglite vastu lubasid kõik endale need individuaalselt selgeks teha.
Kuna eelnenud päeval minu noorhobust vankri ette ei rakendatud, siis minu suureks rõõmuks otsustasime koos kogenud rakendisportlaste abiga seda pühapäeval teha. Aga enne, kui läksin oma hobust ette valmistama, tuletas Juha meile kõigile siiski meelde kõige tähtsama reegli rakendispordis. See oli loomulikult reegel number üks. Võistlejal on kohustus hoolitseda oma hobuse heaolu eest!
Veendudes, et minu hobusel on pidurid ja edasi ning tagasi käik, panime ta hästi rahulikult vankri ette. Esialgu mulle ohjasid ei antud, aga pärast paari ringi rahulikku sammu sain ohjad enda kätte. Ilma liialdamata, oli mul viimati sama hea tunne, kui nägin oma tütart esimesi sõnu kirjutamas. Tegime veel mõned ringid sammu ja lõpetasime sama rahulikult nagu alustasimegi. Mul oli väga hea meel, et hobune allus rahulikult juhtimisele, ning paistis, et koolitajad olid samuti tulemusega väga rahul. Selliste emotsioonidega läksime lõunale, mis oli ka sellel korral hõrgutav.
Pärast lõunat korraldas Juha koos meie abiga kohalikele rakendisportlastele väikese võistluse, kus pandi proovile nende praktilised oskused. Olles rõõmsad igati kordaläinud koolituse üle, saatsime kaugemad külalised sõbralike käepigistustega koduteele.