Hobumaailma Venemaa reisi esimesel päeval olime külalisteks Moskva suurimas ja legendaarseimas ratsaspordikeskuses Bitsas, kus 1980. aastal viidi läbi Olümpiamängude ratsavõistlused. Oleme oma uudistes pidevalt kajastanud Eesti takistussõitjate paremaid ja halvemaid saavutusi selles spordikompleksis, järgnevas tutvustame oma lugejale Bitsa keskust veidi lähemalt.
Pärast paarikümneminutilist metroosõitu Venemaa Ratsaliidust ja sellele järgnenud lühikest bussisõitu jõuame koos kohalikuks giidiks olnud Venemaa Ratsaliidu mitteolümpiaalade manageri Ksenia Bolshakovaga Bitsa ratsakeskusesse. Kuigi Ksenia oli kohtumise kokku leppinud juba nädalapäevad varem, tekkis Bitsa kohalikel välkidee tutvustada eesti külalistele ka kompleksi uut direktorit, kes muide oli esimesi päevi ametis. Uus direktor, Nikolai Jaremko, on endine korvpallur ja kuna ka Baltimaades korvpall populaarne on ja olnud, veerebki meie esmane jutt selle pallimängu teemadel. Jaremko meenutab hea sõnaga omaaegset tuntud Kalevi keskmängijat Aleksander Karavajevit. Kuna aga direktorilegi kohtumine ootamatult tekkis, lepime kokku, et läheme ekskursioonile koos keskuse pressiesindaja ja manageriga saamaks paremat ülevaadet, kui see võimalik direktori kabinetist.
Kiire vestlus vastse direktori Nikolai Jaremkoga
Moskva Bitsa ratsakeskuse ajalugu algab möödunud sajandi 70ndate lõpus, mil alustati kompleksi ehitust. Tollal Euroopa suurim ratsaspordikeskus avati Moskva Olümpiamängude tarbeks piduliku avatseremooniaga 4. juulil 1980. a.
Bitsa – suursugune ja paljude võimalustega spordikompleks
Tänane Bitsa ratsakeskus kujutab endast multifunktsionaalset spordikompleksi, kus siiski põhirõhk ratsaspordialadel. 46 ha suurusel territooriumil asuvad murukattega võistlusväljak, kaks normaalmõõtmetes liivaväljakut võistlusteks, kümme treeningväljakut, kolm sisemaneeži, kaherajaline (liiva- ja mutrukattega) stiipliring, kolmevõistluse krossirada, millega paralleelselt kergejõustiku jooksurada, viis statsionaarset talli, millele lisanduvad kolm suvist, tervisekseskus jõusaalide ja basseiniga, pallimängusaalid, tenniseväljakud, restoran, hotell ning kohvik.
Foto: http://kskbitsa.ru
Hipoteraapia maneež
Riietusruumid
Veterinaariakeskus. Foto: http://kskbitsa.ru
Keskus on kolmest küljest ümbritsetud metsaga, mis teeb kompleksist mitte ainult spordibaasi, vaid ka kesklinna lähistel asuva ökoloogiliselt puhtas keskkonnas vabaaja veetmise paiga. Just kompleksi asukoht ja hea transpordiühendus, samuti kompleksi töötajate professionaalsus, teevad Bitsa ratsakeskuse ideaalseks paigaks erineval tasemel ratsaspordivõistluste läbi viimiseks. Tänavu viiakse Bitsas muide läbi 40 erineva tasemega ratsaspordivõistlust, mis tähendab, et võistlusvabu nädalaid on aastas vaid 12!
Kui kolmest küljest on kompleks ümbritsetud metsaga, siis sissepääsu poolne osa on linnale avatud ja seal kopeldavad hobused mõjuvad suurte elamute plaanil mõneti kummaliselt
Igal aastal viiakse Bitsas läbi nii rahvusvahelisi kui ülevenemaalisi ratsaspordivõistlusi kõigil kolmel olümpiaalal ehk takistus- ja koolisõidus ning kolmevõistluses. Olümpiamängude kõrval on suurimateks spordivõistlusteks Bitsa keskuses olnud mitmed NSVL meistrivõistlused ratsaspordis, samuti MK-etapid takistus- ja koolisõidus. Mullu viidi esmakordselt Ida-Euroopas läbi CSIO5* tsemel Rahvuste Karika etapp koostöös firmaga Kap Jumping. Lisaks on Bitsa 2004. a.-l võõrustanud Maailmameistrivõistluseid moodsas viievõistluses, 2005. a.-l Ida-Euroopa meistrivõistlusi kolmevõistluses.
Olümpiastaadionit kasutatakse võistlusteks harvemini, kuna suure muruväljaku hooldamine pole sugugi lihtne. Foto: http://kskbitsa.ru
Olümpiastaadioni tribüün
Bitsa ratsaspordikoolil hoiab kõrget taset
Lisaks tipptasemel ratsaspordile on Bitsas olulisel kohal laste ratsaspordikool, millist Venemaal nimetatakse olümpiareservi spordikooliks. Spordikoolis saavad treenida lapsed alates 11ndast eluaastast. Tuntumatest Bitsa ratsakooli kasvandikest saame nimetada tänasel päeval meilgi tuntud Natalia Simonyat, Olga Chechinat, samuti 2000. a. Sidney Olümpiamängudel koolisõidus osalenud Svetlana Knyazevat.
Ratsaspordi olümpiaalade kõrval ei ole Bitsas unarusse jäätud muidki alasid. Tõsiselt tegeletakse voližeerimisega. Muide meie Bitsas viibimise ajal tabas meid mõnus üllatus, kui sattusime põhimaneeži kõrval asuvasse soojendusmaneeži, kus käis voltižeerimistreening. Kohalikud sosistasid, et näe, üks maailma esinumbreid viib treeninguid läbi. Vaatasin esinumbrit ja pakkusin, et see on ju Lukaž Klouda (tšehhi volitžeerija, hetkel maailma edetabeli neljas). Oligi. Kohalikel jäi tunne, et ilmselt on tegemist voltižeerimisest eriti teadliku tegelasega, kuid pean tõdema, et Klouda oli sel hetkel ka ainuke tippvoltižeerija, kelle nimi mul meelde tuli. Tuttav tundus ta nägu seetõttu, et olin paar aastat tagasi tema esitlust Leipzigis MK-finaalis näinud. See selleks, kuid fakt, et maailma tippu kuuluv sportlane treeninglaagreid läbi viib, näitab suhtumise tõsidust. Samas viib igapäevaselt voltižeerimistreeninguid läbi Venemaa voltižeerimiskoondise peatreener Jelena Želanova.
Maailma üks esinumbreid Lukaš Klouda (vasakul) õpetab järeltulevat põlvkonda voltižeerijaid
Euroopa tasemel kompleks Venemaa hindadega
Kuigi viibisin Bitsa keskuses krõbedas talvekülmas ja maad kattis paks lumevaip, jättis kompleks sellele vaatamata suursuguse mulje. Viimastel aastatel on nõukogude aegadel rajatud hooned renoveeritud ja viidud kaasaja tingimustele vastavusse. Tallidest enamus on täidetud erahobustega. Küsin, kui palju Moskvas selline lõbu maksab (hobuse tallis pidamine). Selgub, et ei vähem ega rohkem, kui 40 000 vene rubla, mis teeb 1000 eurot, kuus! Ning ukse taga on järjekord. Äriliselt on muidugi Bitsa olukord hea – asukoht Moskvas, kesklinnast vaid pooletunnise metroosõidu kaugusel (arvestades metroo liikumiskiirust, umbes 70 – 80 km), lisaks puudub linnas arvestatav samal tasemel konkurents.
Omaette vaatamisväärsusena esitlevad kohalikud väikest hirvekarja, kes rõõmsameelselt inimesi nähes oma aiakese lähistele liiguvad. Küllap on nad inimsoost külalistega vägagi harjunud. Hirvekarja teeb tähtsaks asjaolu, et need kinkis aastaid tagasi keskusele tollane legendaarne Moskva linnapea Juri Lužkov, kelle patronaaži all peeti Bitsas aastaid rahvusvahelist suurvõistlust nimetusega Kubok Mera (tõlkes linnapea karikas, kõlab vägagi sarnaselt vene keelsele terminile kubik mira ehk maailmakarikas).
Linnapea kingitud hirved
Rahvusvaheline võistlushooaeg Bitsas algab kohe
Bitsa keskus jättis väga hea mulje talvelgi, kuid kindlasti on kõik palju suurejoonelisem suvekuudel. Juba lähinädalatel alustatakse Bitsas tänavust rahvusvaheliste võistluste hooaega, esimesena on plaanis Ruila Kevadtuuri teise nädalavahetusega kattuv CSIO4* tasemel takistussõiduvõistlus, kus hobumaailma andmetel osaleb ka Eesti võistkond.
Kompleksi sissepääsuväravad ja esihoov
