Prantsuse teadlased leidsid, et muusikal on hobustele rahustav ja lõõgastav mõju ning seda ka siis, kui nad puutuvad kokku stressi tekitavate stiimulitega. Camille Eyraud ja tema meeskond Bordeaux ülikoolist viisid läbi uuringu, et välja selgitada, kas muusika mõjutab hobuste reaktsioone ootamatutele ärrititele. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas “International Journal of Equine Science”.
Uuringus osales 36 hobust, kes jagati kolme rühma. Kümne päeva jooksul puutusid hobused kokku erinevate stressiolukordadega.
Hobused läbisid testi, mis koosnes kümnest erinevast stressi tekitavast ärritist. Test kestis keskmiselt 6 minutit ja 38 sekundit. Ärrititeks olid viis visuaalselt stiimulit, mille hulgas oli present või vaip põrandal, oranž lipp, telk, avatud vihmavari ja pall, mida visati vastu maneeži seina. Lisaks visuaalsetele ärrititele oli ka viis audio stiimulit, mis hõlmasid erinevate loomade hääli, aga ka igapäevaseid helisid nagu veoki mootor või kiirabi sireen.
Hobustele mängiti muusikat, kasutades selleks spetsiaalset “mütsi” ehk kõrvu, mille sees olid kõrvaklapid ja mis oli ühendatud MP3-mängijaga. Teadlased dokumenteerisid hobuste käitumise videosalvestusena.
Muusika mõju
Testi tulemus näitas, et muusika omas hobuste käitumisele märkimisväärset mõju. Hobused, kes kuulasid muusikat, näitasid oluliselt madalamaid stressireaktsioone võrreldes kontrollgrupiga, kes muusikat ei kuulanud.
Sama kinnitas ka pulsi mõõtmine. Need tulemused näitavad, et muusika on väärtuslik vahend stressi vähendamisel. Eyraudi ja tema meeskonna sõnul näitab see, et muusika parandab inimese ja hobuse vahelist suhtlust. Muusika rahustav mõju muudab stressirohked olukorrad loomade jaoks ohutumaks.
Teadlased avastasid ka, et muusika tõhusus ei vähene kui hobune on puutunud ärritiga korduvalt kokku. Hobused kasutasid muusika mõju ära isegi pärast seitset järjestikust stressitesti. Kas hobustele võiks siis mängida muusikat terve päeva? Teadlased märgivad, et hobustele kogu päeva jooksul muusika mängimine võib omada vastupidist mõju nagu on näidanud ka varasemad uuringud. Seetõttu soovitavad nad kasutada muusikat valitud olukordades ja konkreetselt ajutiste stressiolukordade puhul. Hobuseomanike ja treenerite jaoks pakub see väärtuslikku lisandit stressis loomade treenimisel ja ravis.
Varasemad uuringud on kinnitanud muusika rahustavat mõju
Õigupoolest on muusika mõju hobuste käitumisele uuritud varemgi. Poola teadlased uurisid muusika mõju hobuse pulsile, hinnates seeläbi hobuse pingeseisundit. Lisaks uurisid nad, kas muusika võib mõjutada hobuste sooritusvõimet.
70 araabia täisverelist galopihobust jagati kaheks rühmaks. 30 hobust moodustasid kontrollgrupi ja 40 hobusele mängiti igal pärastlõunal viis tundi meloodilist muusikat. Südamerütmi kontrolliti puhkefaasis, saduldamise ajal ja soojendusel. Need mõõtmised viidi läbi kuus korda, iga 30-35 päeva järel. Teadlased hindasid ka hobuste sooritusvõimet nende võistlustulemuste põhjal.
Kasutage muusikat vahetult enne võistlust
Juba ühe kuu möödudes näitasid tulemused, et hobused olid muusika kuulamise ajal märkimisväärselt lõdvestunumad. Teisel ja kolmandal kuul oli erinevus kontrollgrupiga veelgi suurem. Samuti oli nende sooritus võistlustel parem. Pärast kolmandat kuud erinevus kontrollgrupiga kadus ja mõõdetavad väärtused taastusid “normaalseks”.
Teadlased järeldasid, et pikema perioodi peale hobused harjuvad ja sestap kaotab muusika esialgse positiivse efekti. Sellegipoolest on nende järeldus positiivne: muusika tallis võib parandada hobuste heaolu ja muusikat saab kasutada sihipärase treeningvahendina näiteks vahetult enne võistlust.
Milline muusika hobustele meeldib?
Hartpury ülikooli teadlased Gloucesterist mängisid nelja erinevat muusikastiili kaheksale ruunale. Valitud muusikastiilideks oli klassikaline muusika, kantri, džäss ja rokk. Hobused kuulasid muusikat oma boksides 30 minutit. Muusika mängimise ajal valitses tallis vaikus ja tööd ei tehtud. Teadlased täheldasid, et džässi ja rokkmuusika peale muutusid hobused rahutuks- nad trampisid jalgadega, vehkisid peaga ja hirnusid.
Eriti kutsus sellist käitumist esile džäss. Teadlaste hinnangul võis asi olla lugude kiires tempos ja helistikus. Mängiti moll-helistikus, mis mõjub ka inimestele pigem melanhoolselt. Klassikaline ja kantrimuusika seevastu mõjusid lõõgastavalt, kuna neil oli aeglane tempo ja need olid kirjutatud F-duuris, mida tajutakse rõõmsama muusikana.