Põhjamaade meistrivõistlused ponidele toimusid 26-30 juunil Rootsis Flyinges. Võistelda tuli muruplatsil kolm päeva. Grete Laasnurm (16, RSK KRT) ja poni Thunderbird võistlesid väikeste ponide klassis, milles kõik sõidud olid kõrgusel 115 cm. Esimesel päeval startis väikestel ponidel 18 võistluspaari, finaalsõidus 16. Osalejaid oli Rootsist, Taanist, Norrast ja Soomest. Väikeste ponide sõidu võitis Taani.
Parkuurid on väga tehnilised
Kõik parkuurid olid Rootsis tehniliselt väga keerulised. Oli väga palju seotud vahesid, takistused olid niivõrd järjestikku, et liigset mõtlemisaega parkuuri ajal ei jäänudki. Igast liigutusest ja otsusest sõltus sõidu tulemus. Kui mõni otsus jäi kasvõi natukenegi hiljaks, siis tuli kohe viga sisse. Grete sõnul nii raskeid parkuure ei olnud ta enne veel sõitnud.
Viimase päeva finaalsõidus saavutas võistluspaar III koha. Üldkokkuvõttes jäid nad 9. kohale. Kahjuks esimese päeva tulemus võeti reeglitele mittevastavate tagajalakaitsmete tõttu maha.
Päris võimas oli vaadata seda, kui palju oli poniratsutajaid mujalt riikidest. Kõik olid väljas oma tiimidega, nii väikeste kui ka suurte ponide klassides. Kunagi võiks ka Eestit poniratsutajate tiim esindada!
Paari treeneri Aldo Kanepi sõnul said tema hoolealused Rootsis väga hästi hakkama, eriti finaalsõidus. Grete närvikava ja poni toimisid arvestades kuuma ilma ja parkuuride keerukust kenasti. Kanepi juhtis tähelepanu asjaolule, et endiselt puudub Eestis võimalus hüpata veekraavi, mis Rootsis oli 2,5 m lai. Paljudele võistlejatele tekitas see raskusi. Samuti tundsid nad puudust toest FEI määrustiku reeglite tundmisel, mida aitaks lahendada rahvusvahelistel võistlustel manageri olemasolu, kes seda valdkonda hästi tunneks ja aitaks tiimil ka muid korralduslikke küsimusi lahendada.
Eesti ponisporti üldisemalt kommenteeris Kanepi järgmiselt: “Rohkem ambitsioone, ponisportlased peaksid seadma kõrgemaid eesmärke ja olema julgemad ka väljaspool Eestit võistlema. Meil ei ole midagi häbeneda!”. Treeneritel soovitab ta pöörata rohkem tähelepanu tehnikale ja korrigeerida sõitjate vigu järjekindlamalt.
Ettevalmistus eeldab kogemust ja pühendumist
Põhjamaade meistrivõistlustel osalemime eeldab kindlasti kogemust nendel kõrgustel, mida seal sõita tuleb. Nii ponil kui ka ratsutajal peab olema vorm sellisele tasemele vastav. Eestis korraldatakse väikestele ponidele sõite kuni 105 cm, mis ei ole piisav. Samuti on Põhjamaade meistrivõistluste võistlusväljakud palju suuremad ja parkuurid tunduvalt tehnilisemad.
Grete sõnul algas võistluseks ettevalmistamine juba eelmisel aastal, sest unistus Põhjamaade meistrivõistlustele jõuda tiksus peas pikka aega. Ettevalmistamisel juhendas neid kogenud treener Aldo Kanepi, kellega sai paika pandud treening- ja võistluskava, et saavutada vajalik vorm. Vormi õigesti ajastamise nimel tuli loobuda nii mõnestki võistlusest, kus nad oleksid soovinud osaleda.
Eelmise aasta suvel sõitis võistluspaar oma esimese 110 cm ning sügisel esimese 115 cm parkuuri. Sellel aastal võistlesid nad kaks korda Soomes, et saada kogemust sellel tasemel, mida Põhjamaade meistrivõistlustel sõita tuli. Sellel aastal esindasidki Põhjamaade meistrivõistlustel Eesti ponisportlasi vaid Grete ja Thunderbird.
Ponispordis on väga suur panus ka sportlase vanematel. Grete ema ja isa on tema kõige suuremad toetajad ja abilised. Ilma nendeta poleks ta Rootsi võistlema jõudnud. Nad andsid endast maksimumi selleks, et ta saaks ratsutamisele keskenduda.
Grete isa Tauno sõnul nõuab sellisel tasemel lapse sportimine vanematelt nii ajalist kui rahalist ressurssi. Kui Grete esmakordselt selle mõttega lagedale tuli, oli muidugi kahtlusi. Aga oma pühendumise ja järjekindlusega sütitas ta ka vanemaid, kes oma rolli nägid võimaluste loomises – võistlustega kaasneb nii transpordi organiseerimine kui ka piletite ja öömaja broneerimine. “Ei saa öelda, et see oleks olnud lihtne aga me oleme kokkuvõttes väga rahul, et selle läbi tegime ja saime oma tütrele toeks olla. Näha Põhjamaade meistrivõistlustel oma last teistega võrdsena ratsutamas tegi ikka uhkeks küll!” lausus ta.
Eesti poni hüüdnimega Kana
Grete võistlusponi on täkk Thunderbird, hüüdnimega Kana (11a, Eesti ratsaponi). Koos rauaga on ta 139 cm kõrge ja treeninud on nad koos juba üle kahe aasta treener Aldo Kanepi käe all. Thunderbird on väga võimekas. Ta on väga võiduhimuline, auringidel jooksmine on kindlasti üks tema lemmiktegevustest. Talle meeldib väga hüpata. Treeningute sagedus oleneb neil võistlusplaanist, mistõttu võib see iga nädal olla erinev. Grete ja Thunderbird hüppasid Põhjamaade meistrivõistlustel väga hästi ning andsid endast 101%. Viimased kaks võistluspäeva olid väga pikad ja väsitavad, kuid olenemata sellest pidas poni väga hästi vastu ning väsimusest polnud märkigi.
Grete retsept: unista suurelt, treeni kõvasti!
Grete unistas suurelt, sest miski pole võimatu! Tema julgustab mitte jääma mugavustsooni vaid seadma endale kõrged eesmärgid ning mis kõige olulisem – tuleb teha kõvasti trenni, trenni ja veelkord trenni! Unistuse nimel pingutamine oligi salarelv, mis Grete Põhjamaade meistrivõistlustele viis.
Võistlustulemused on kättesaadavad siin – NORDIC BALTIC CHAMPIONSHIPS 2022 (equipe.com)