Soome pealinnas toimus möödunud teisipäeval, juba traditsiooniks saanud Nordic-Baltic töökohtumine. Tavapäraselt püüavad Balti ja Põhjamaade ratsaliitude peasekretärid ja spordidirektorid kohtuda 2 korda aastas – FEI aastakoosolekul ja korra oma regiooni nõupidamisel. Selle, viimati mainitud, nõupidamisega oligi ka seekord tegu. Esindatud olid Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti ratsaspordijuhid. Kahjuks peab märkima, et Eesti on regaulaarselt ainus baltikumi esindaja nendel üritustel. Seekord esindas ERL-i peasekretär Siim Nõmmoja. Kuna päevakorras oli mitmeid teemasid siis anname siinjuures lühikese ülevaate meie partnerriikide ratsaspordi hetkeseisust.
- Soome – 250 ratsaklubi, ca 4500 liikmega. Ratsaliidus töötab 12 täiskohaga tötajat ja 5 projektijuhti. Hetke tähtsmateks ülesanneteks peavad soomlased uue, FEI määrustega sobiva, rahvusliku üldmäärustiku ja takistussõidu määrustiku loomist. Muudeti ka apellatsioonide esitamise korda võistlustel ja loodi 3. tasandiline süsteem. 1. aste peakohtunik kollase kaardiga, 2. aste ühemeheline distsiplinaarametnik (väga tuntud ratsaspordi korüfee -Christopher Wegelius), 3. aste viie-liikmeline apellatsioonikomitee, milles mitu juristi. Eelmise aasta jooksul esitati kohtunike kollaste kaartide kohta 12 kaebust ja kõik said lõpliku lahenduse 2. astme ühe-mehe otsusega. Hobuste arv on Soomes veidi vähenenud, samas liikmete arv kasvab. On tunda majnduse halba olukorda.
- Rootsi – 1000 klubi, ca 180 000 liikmega. Rootsi ratsaliit saab riigilt ca 25 milj. SEK toetust aastas ja seni majandussurutist ei tunne. Planeeritud on suurvõistluste korraldamine (2011 kolmevõistluse EM ja 2018 WEG). Kuna oma tööspostilt on lahkunud, meiegi ratsajuhtidele tuttav, suurte koegmustega spordidirektor Tomas Torgensen, otsitakse hetkel temale mantlipärijat.
- Norra – 400 klubi, ca 42 000 liikmega. Liikmete arv on stabiilne ja positiivseks peetakse suurt rahvusvahelistel võistlustel osalevate ratsanike arvu. Huvitav on teada, et Norra ratsaklubis peab olema vähemalt 16 täiskasvanud liiget. Üldiselt on kogu Norra hobumajanduses probleeme, kuid kohalik ratsaliit tunneb ennast kindlalt. Suurim suhtekorraldusprobleem hetkel on Norras lahvatanud lapseahistamise skandaal ühe treeneri poolt kohalikus klubis. Klubi pole küll ratsaliidu liige, samas on Norra ratsaliit meedia piiramisrõngas.
- Taani – Kaotanud palju liikmeid, hetkel kokku ca 7000. Ratsaliit on eelarvega ca 1,0 milj DKK miinuses. Otsitakse järjekordselt uut peasekretäri, kes minu ametis oleksu aja jooksul (alates 2001) oleks vist 6. Taanis on väga tähtsal kohal hobuste heaolu ja antidopingu teemad. Seetõttu panustatakse mitmel tasandil veterinaaride ja korrapidajate koolitusse. Alates 01. aprillist kehtivad ka Taanis FEI määrustikega kooskõlastatud uued rahvuslikud määrustikud.
Palju räägiti kohtumisel ka ponispordist ja erinevat kasvu ponide mõõtmisest võistlustel. Samuti on hea teada, et Norras ja Taanis toimuvad ponide MV-d 3. sõidu kokkuvõttes, millest üks on stiilisõit juhtimisvõtete, istaku jms. hindamiseks!
ERL-i jaoks oli vahest kõige olulisem koosolekul saavutatud kokkulepe, et saame tutvuda ja tulevikus kasutada Soome ratsaliidu poolt hetkel kasutuses olevat IT süsteemi KIPA, mis seob omavahel võistlustele registreerimise, tasumise, tulemused, edetabelid jms. Loodetavasti õnnestub nimetatud süsteem ka meil kasutusele võtta.