Jällekord leian end kapi eest, et välja mõelda, mida reisile kaasa pakkida. Joanne\’il on taas hobuste juures veidike abi vaja ning pooleteistnädalane puhkus kulub mullegi ära. Naljakas, esimest korda lähen välisreisile tavalise sõiduautoga, nimelt Citroën C3-ga. Nii väikese asjaga ei ole ma veel Eesti piiri ületanud, aga see pisike muna on vaja Prantsusmaale, Saumuri toimetada. Tavapäraselt reisin hobustega, kuid pean seekord teekonna läbima igasuguse seltskonnata.
Naine roolis, auto kraavis?
Hobustega ringi sõites on alati palju nalja saanud. Paar aastat tagasi, suunaga Prantsusmaa poole, oli isa mulle hobuveokis teiseks juhiks. Läti-Leedu piiril vahetasime vahetult enne piiriületust kohad ära. Meile liginenud ametnik küsis isalt: „Tere, kas plikal ikka load ka on? Ma nägin küll, et ta enne roolis oli!“ Me ei saand hästi küsimusest aru, muidugi mul on load.. Seda juttu ei tahtnud mees aga kuidagi uskuda ja käskis ette näidata. Andsin siis load, küll lehvitas nendega, uuris ühelt ja teiselt poolt ning teatas: „Leedus ei sõida normaalsed naised isegi väikese autoga mitte…“
Kord, olles laevaga teel Rostocki, saadeti mind rekkajuhtide sööklast minema: „You\’re not REALLY truck drivers, are you?!“ Ja kui laevas ülemisele tekile pidin sõitma, siis mehed itsitasid: „Vaata neiu, et seinu kaasa ei võta.“ Peab tunnistama, et võttis jala ikka pedaalil värisema küll, ega see sild seal just laiusega ei hiilga, kust üles peab pugema. Naine hobuveoki roolis ei ole vist harjumuspärane vaatepilt, kuid minu jaoks on see suur osa elust. Kui mullu jõuluajal nädalaks Soome puhkama läksin, meenutasin, et viimane ilma hobusteta välisreis sai tehtud 11aastaselt, kui Rootsis lastelaagris olin, (kui hiljutine kontserdikülastus Helsingis välja arvata).
Seekord naersid sõbrad, aga hoopis seda, et pole võimalik „Sidruniga“ 3000 km maha sõita. Sellega tuleb kaks korda teeninduses käia, enne kui kohale jõuad. Ma vaidlesin veel, et auto on ainult 3500 km läbi sõitnud, mis sel ikka juhtuda saab. Ennustus oli siiski 50% ulatuses täpne. Poolas, enne Poznani läks tagumine rehv katki. Varuratas läks alla küll, aga sellega saab maksimaalselt 80km/h sõita ja kell oli juba 10 õhtul. Kell viis pühapäeva hommikul leidsin teeninduse, mis oli 24h lahti ja sain masina korda. Esmaspäeva varahommikul kell 3 jõudsin siiski õnnelikult pärale.
Soe ja värviline Lääne-Prantsusmaa linnake Saumur
Joanne kolis Prantsusmaale Saumuri mõned aastad tagasi, kuna seal olevat värvilisem ja soojem kui Eestis. Tal on kodus maja taga väike tall viiele hobusele, parasjagu maad ning korralik väljak ratsutamiseks.
Tallis elavad tema lemmikud, kellega ta ka ise võistlemas käib. Ehkki Joanne oli Eestis rohkem tuntud daamisadulaga ratsutamise propageerijana, on ta nüüd Prantsusmaal pühendunud vaid koolisõidule. Tänu headele treeneritele Saksamaalt, Hispaaniast ja Uus-Meremaalt on Joanne teinud ratsutamises suuri edusamme ning sihib järjest kõrgemale. Tema praeguseks treeneriks on uusmeremaalane, rahvusvaheliselt tuntud koolisõitja Lisa White. Joanne võistleb muide Eesti lipu all.
Joanne Vaughan ja Quick Silver Sunshine Touril Hispaanias
Joanne\’i hobused
Hetkel on kodutallis neli hobust, kaks tükki on Hollandis müügiks. Libero, kellega Joanne Eestiski kõige enam koolisõitu võistles, elab praegu tema sõbranna juures Inglismaal. Kohapeal on Lurioso (kõrval fotol), Quick Silver, Dustin (alumisel fotol) ja Friz. Lurioso on väike ja tubli, kuid samuti plaanis maha müüa, kuna temaga „Väikses auhinnas“ väga üle 65% saavutatud pole.
Quick Silver on 15aastane, valge, ääretult graatsiline ja sõbralik täkupoiss, kes juba nii mõnedki kohtunikud oma elegantse liikumisega ära võlunud. Dustini nimi ütleb midagi ehk mõnele pikemalt ratsutamisega tegelejale. Temaga võistles omal ajal takistussõidus edukalt Andres Treve, ning samuti poliitik Marko Mihkelson, kes saavutas päris häid tulemusi harrastajate ringis. Dustin veedab enamuse ajast lihtsalt koplis ja tunneb muru niitmisest rõõmu. Ta on aga selle talli ainus hobune, kes tõketest midagi teab. Friz on tallis uustulnuk, keda liikumas ei õnnestunud näha, aga muidu nägi kena ja väga uudishimulik välja.
Hobupäevad mööduvad Joanne\’i juures suhteliselt ühtviisi. Hobuste silme läbi võib see kuidagi järgnevalt välja näha: Kõigepealt saab kõhu täis süüa ja puhta küljealuse. Pärast seda kerge massaaz ja ratsaniku meeleheaks sõnakuuleliku ratsu mängimine. Hobused teavad juba, et kui nad on koostööaltid, ootab neid paras ports porgandeid, kiitus, porgandid, ja mis kõige olulisem – porgandid oleks peaaegu ära unustanud. Poputamisest Joanne\’i juures puudust ei tule. Võistlustele ja treeningutele saavad hobused sõita üsna luksuslikus uues veokis, mis on äsja välja vahetanud veidi vanema ja väiksema masina. Kui mina oleksin hobune, oleks see kindlasti koht, kus mulle meeldiks elada.
Tahad ehk sina Joanne\’i juurde tööle minna?
Selleks korraks jälle neljajalgsed sõbrad Prantsusmaal üle vaadatud ning jään järgmist kõnet ootama. Siiski pole praeguse elukorralduse juures võimalik sinna pikemaks jääda ning seepärast edastan Joanne\’i palve Hobumaailma lugejatele. Nimelt otsib ta endale kodutalli abilist, kes saduldaks hobuseid, kordetaks, viiks neid koplisse, teeks bokse, hoiaks varustust korras ning söötmisel silma peal. Tööülesannete hulka kuulub ka võistlustel kaasas käimine, vahelduseks Joanne\’iga maastikul käimine ja mõned muud lihtsamad juhuülesanded. Elamine on tema juures kodus, kus on korralik netiühendus ning kasutada saab ka autot. Mõistagi on töö palga eest. Ja ehkki tegu on suhteliselt pühendust nõudev, on üks päev nädalas täiesti vaba. Kui saad hobustega hästi hakkama, omad vähemalt B-kategooria juhiluba ning tahad mõneks ajaks Prantsusmaad nautima sõita, siis kirjuta kgerlin [ät] gmail.com ja saan vastata sind huvitavatele küsimustele!
Kui omad C-kategooria juhilube, siis kuulub tööülesannete hulka ka mugavat hobuveokit roolides ringi reisimine
Lisaks tallimehele, otsib Joanne tegelikult ka aednikku, kes võiks soovitatavalt olla meessoost. Aedniku ülesandeks on muru niitmine, kastmine, igasugune maa korrashoid, tööriistakuuri korrashoid, platsi silumine, ühel päeval nädalas ka bokside tegemine. Eelduseks on samuti vähemalt B-kategooria juhiload. Ideaalis võiksid aednik ning talliabiline omavahel sõbrad või lähedased olla, siis ei tule kummalgi nii suurt koduigatsust ning mõistagi jäävad ka suuremad probleemid ära. Igatahes huvi korral andke endast märku. Kogemus on seda väärt!