Oktoobri lõpul Säreveres aset leidnud rakendispordi koosolekul räägiti Eesti Ratsaspordi Liidu tegevusest läinud hooajal, ühtlasi kavandati rakendispordi võistluseid tulevaks aastaks ning arutati võimalikku rajameistrite ja korrapidajate koolitamist rakendispordiks.
Töökoosoleku juhatas sisse ratsaliidu peasekretär Siim Nõmmoja, kes selgitas, et koosoleku ülesandeks on arutada läbi eelolev hooaeg rakendispordis. „Peame kokku leppima, milline on üldse rakendispordi tulevik Eestis,“ ütles Nõmmoja. Peasekretär nimetas sedagi, et koosolekule on kogunenud märkimisväärne arv inimesi – kohal polnud mitte ainult sportlased, vaid ka hobusekasvatajad Eesti Hobusekasvatajate Seltsist.
Koosolekul Säreveres
Nõmmoja selgitas ühtlasi, et tegemist on just töökoosolekuga, millel kõnesid keegi pidama ei hakka, küll on aga tähtis jõuda selgusele, milliseks kujuneb tulev hooaeg rakendisportlastel, milliseid võistluseid, kus ja kuidas korraldatakse: „On tähtis, et te jõuaksite ise selgusele, millisel määral ja kuidas tuleb rakendisporti arendada.“
Siim Nõmmoja: MASU on ratsasporti tervikuna mõjutanud
Siiski, enne rakendispordiga seonduvate küsimuste juurde minemist tutvustas peasekretär kokkutulnutele ratsaliidu tegevusega seonduvat statistikat. Nõmmoja tunnistas, et majandussurutis on jätnud oma jälje ka ratsaspordile. „Kui varem oli meil aktiivseid sportlaseid pea 500 inimese ringis, siis vahepeal kukkus see arv 400 juurde. Hetkeseisul on meil 414 aktiivset sportlast üldse,“ rääkis Nõmmoja. 
Tõnu Rähn. Foto: Sander Nemvalts
„Vähikäiku on teinud ka hobuste arv spordis. Võibolla on selle olukorra põhjustanud ühekordsete litsentside sisseviimine ratsaliidu poolt, mis annab inimestele võimaluse aktiivsemalt meie võistlustel osaleda, samas ei aseta see neile pidevaid kohustusi.“
Möödunud hooajal ratsaliidu egiidi all korraldatud võistluseid loetles Nõmmoja 80 ringis. Kuna arv ei ole langenud, on väiksem arv sportlaseid saanud rohkema arvu starte. 
Gea Giudorf. Foto: Eesti Hoburakendispordi grupp Facebookis
Ratsaliidu tegevuse iseloomustamise juures tundis Nõmmoja head meelt selle üle, et ühekordsete litsentside süsteem on väga hästi tööle hakanud. „Selles suhtes oleme kaasanud neid, kes ei soovi omandada litsentse terveks hooajaks,“ kordas Nõmmoja veelkord.
Lähemalt juba rakendispordist rääkides nimetas peasekretär, et ratsaliidus peetakse juba rakendispordi edetabelitki, hetkel on edetabeli arvestuses 11 sportlast. Nõmmoja rõhutas, et esimeste startide kohta on see hea tulemus: „Meil olid meistrivõistlused, meil toimus Balti Karikas, lisaks väiksemaid võistluseid, lühidalt arvan, et spordiala stardi kohta pole see üldsegi halb.“ 
Riina Rõa. Foto: Sander Nemvalts
Eelolevat rakendispordi hooaega kirjeldades ütles Nõmmoja, et ERL rakendispordi peatreener-manager Marko Villemson on koostanud ja osaliselt juba ka kokku leppinud rakendispordi võistluste sarja põhikava, arvestades sealjuures ka nende inimeste soove, kes on rakendispordist küll huvitatud, kuid ei julge, ei oska, ega taha veel minna FEI tasemel võistlustele: „Kava on koostatud lähtudes nende inimeste soovidest, kellel on hobused, rakendid ja tahtmine kaasa lüüa võistlustel sellel spordialal. Põhimõte ongi korraldada just selliste inimeste jaoks madalama tasemega võistlussari, mis oleks korraldajale lihtne, ühepäevane ja kus osalejad saaksid omandada kogemusi.“
Nõmmoja ütles lõpetuseks, et kava tulevaks hooajaks on plaanitud nii, et võistlused hõlmaksid kogu Eestit. „Neil, kes esimese tutvumissarja läbinud on, peaks tekkima arusaam, mis asi see rakendisport üldse on, millised on võistlusalad, kuidas toimub hobuste ja rakendite ülevaatus ning viimaste mõõtmine. Kõik selleks, et need sportlased osaleksid edaspidi juba kõrgema tasemega võistlustel,“ lausus Nõmmoja.
Kavandatakse uut üle-eestilist võistlussarja
Edasi jõudiski sõnajärg Villemsonini, kes esmalt märkis, et rakendisport on visalt, kuid kindlalt kogumas populaarsust. „Võistluseid toimus sellel hooajal üle Eesti, otsaga jõuti saartelegi. Uue sarja ettevalmistamisel lähtusin esiteks sellest, et kaasata võistluste korraldamisele uusi inimesi ja uusi kohti,“ alustas Villemson.
Rakendispordivõistlus Muhumaal tänavu oktoobris. Foto: Ago Ruus
Villemson jätkas, et esialgsed võistluste toimumise kuupäevad on paigas ja mõõduvõtmised tulevad ühepäevased. „Esialgsete plaanide tegemisel arvestasingi sellega, et vaevalt enne vastlapäeva hobusekasvatajad ja põllumajanduses tegevad 
inimesed võistlustele tulla saavad. Samuti olen veendunud, et vaevalt keegi kohe kahese rakendiga välja tuleb. Kiirused on kavandatud sellised, et kõik – nii ponid kui ka suuremad hobused jõuavad raja ilusasti läbida,“ selgitas Villemson võistlussarja ideekuvandi põhimõtteid. Ta lisas ühtlasi, et eelpooltoodud küsimused on kõik sellised, mida saab veel omavahel ilusasti üle arutada.
Fotol: Marko Villemson
Villemson kinnitas veelkord vajadust viia võistluseid Eesti lõuna osast edasi põhja poole, mis on eelkõige vajalik spordiala populariseerimiseks.
Lähemalt juba võistlussarjast rääkides, ütles peatreener, et esialgu on plaanitud kuus osavõistlust, kuid finaali kui sellist korraldada plaanis ei ole. „Sulgeme võistlussarja viimasel võistlusel. Igal üksikvõistlusel saavad osalejad punkte, mille arvel selgitataksegi parim,“ ütles Villemson.
„Ja sarja korraldamise juures ongi kõige tähtsamaks asjaoluks, et sportlane saaks võistelda just oma maakonnas, sest hobuste ja rakendite transportimine on keeruline.“
Rakendispordi ohutus tuleb seada prioriteediks
Edasi peatuti koosolekul juba rohkem sarivõistluse korraldamise tehnilisel poolel. Esmalt kinnitati vajadust esitada sarivõistluse kalenderplaan õigeaegselt ratsaliidule. Villemson lubas omalt poolt, et kõigile korraldajatele on ta raja koostamisel igakülgselt abiks: „Käin ise üle kõik võistlusväljakud.“
Eraldi peatuti spordiala ohutusel, millele juhtis tähelepanu Urmas Saks. Saks kinnitas, et takistused peavad olema ohutud, nende ehitamisel ei tohi kasutada kergelt purunevaid materjale. „Võin sellel teemal kasvõi ise koolituse enda juures läbi viia,“ lubas Saks, kes peatus samuti rakendite ohutusel, rõhutades, et need peavad olema võimalike õnnetuste vältimiseks igal juhul varustatud piduritega.
Urmas Saks. Foto: Sander Nemvalts
Täiendava probleemina märkis Eve Haggi pädevate korrapidajate koolitamist võistluste tarbeks. Ühiselt jõudsid koosolekulised järeldusele, et küsimuse lahendamiseks on vajalik korraldada jälle kord koolitusi. Ühe võimaliku toimumiskohana kaaluti ratsabaasi Säreveres.